Kümme küsimust pöffihundile

Novembri pimedad ööd veedab kultuurihuviline eestlane teadagi kinosaalis. Kohe-kohe startiva PÖFFi ootuses pani kultuurikriitik Andrei Liimets ritta küsimused, mida iga PÖFFi külastaja sõltumata varasemast filmihuvist võiks endalt enne kavast filmide välja noppimist küsida.

Illustratsioon: Vahram Muradyan

Kuidas olla eetiline spordisõber?

Eetilised kaalutlused suunavad juba ammu seda, mida me suhu topime või selga paneme, viimastel aastatel järjest enam ka seda, kuidas me meelt lahutame. Mis ohverdusi tuleks meil teha, et tippsporti iseloomustav fänlus väärtustaks midagi muud kui iga hinna eest võitu?

Kutt, kus mu mehelikkus on

Hollywood on ikka loonud seksisümboleid ja soolisi rolliideaale. Kas teadsid, et moodsa mehe võrdkuju kannab sandaale ja hommikumantlit, kuulab kõrvaklappidest keeglihelisid ning joob ainult White Russianit? Saa tuttavaks Jeffrey „The Dude” Lebowskiga.

Kolm lugu individuaalsusest

Andrei Liimets kirjutab Sõpruse kevadises autori- ja dokumentaalprogrammis linastuvatest filmidest – Robert Altmani „McCabe & Mrs. Miller”, Paolo Sorrentino „Armastuse tagajärjed” ja Houllebecqi esseel põhinev „Jääda ellu – Meetod” –, mis tegelevad kõik individuaalsuse otsimisega.

Täna mikroeelarved, homme Hollywood?

Eesti filmimaastikku painav krooniline raha- ja kogemustenappus võib lähiaastatel unustusehõlma vajuda. Koplisse kerkiv filmilinnak on oma potentsiaalilt suuteline mõjutama märkimisväärselt isegi Eesti majanduse arengukõverat.

E-st Eesti ees ehk inimnäolisest e-riigist

Eestlaste IT-optimismi on peetud aastaid piirituks. Piiri tahagi on suudetud eksportida edukalt kuvand hiirekliki kaugusel olevast e-riigist. Ometi on viimasel ajal kuulda sekka üha valjemat nurinat. On’s e-tiigrist saanud topis, e-kodanikust e-tarbija ning entusiasm asendunud skepsisega?