Valik PÖFF25 filme: internaat, džungel ja „Suur Õun”

PÖFFi ajal on võimalik näha filme erinevatest maailma nurkadest, mille otsa ei pruugi enam kunagi sattuda. Järgnev valik on spetsiaalselt teile, kes te tahate teada kui põnevaid rahvaid ja inimesi meie planeedil elab. Juttu tuleb kolmest filmist, mille sündmused leiavad aset Ida-Türgi mägedes, Amazonase vihmametsas ja New Yorgi metroos.

Don Diisel – Uus Rikas (2017)

Plaat sõidab masinasse, esimene heli ja juba tean, mis siit tulema hakkab – see on eesti hiphop ja aasta on 1997. Ma olen segaduses. Mis toimub? Kontrollin kalendrit ja hingan kergendunult – siiski on aasta 2017 ja minuga on kõik korras.

EiK – Uinak (2017)

Eesti hiphopimaastikule on saabunud koolipoiss, kes teeb enesele omast asja ega ürita olla keegi teine. Sellel albumil ei kuule väljamõeldud pätiteemat, ähkivaid tütarlapsi, rahakrudinat või lausropendamist, mis paljude arvates räpi ägedaks teebki. Eik räägib sellest, mis parajasti ta mõtteis uitab, ehk sellest, kuidas ta seda maailma antud hetkes tunnetab.

1teist – MIKS(MITTE)TEIP (2016)

Vahet ei ole, kas õues on 30 sooja- või külmakraadi, tänapäeval sajab vihma vist kogu aeg, seened kasvavad igal aastaajal ja neid leidub kõikjal – metsas, linnas, purgis ja mõned neist on juba meite kõhus. Seetõttu ei olnud ma kuulnud antud paljususes midagi räpipundist 1teist.

Lootusrikkad uustulnukad hiphopis

Viimastel aastatel on hakanud juhtuma midagi eriskummalist: hiphop on hakanud mingis mõttes oma kuldajastusse tagasi pöörduma. Toon järgnevalt esile mõned läinud pooleteise aasta uued tegijad, kelle tõttu olen hakanud taas tänapäeva hiphoppi kuulama.