Müürileht

Pindmise õppe vähendamine kõrghariduses eeldab nii ainepunktisüsteemi standardiseerimist kui ka tudengite realistlikumaid ootusi.

Holy Motorsi „Slow Sundown” on sügav ja siiras mõtisklus üksindusest ja üksildusest. Bänd on meisterlik jutuvestja, kes põimib muusikasse hõllandust ja ihalust.

Müüdis Z-generatsioonist on peategelasteks meemid, Instagram, supertarbimine ja tööpõlgus. Kuigi 21. sajandi stereotüübid on kirjutatud just sellele põlvkonnale otsaette, elab Z-maailma reeglite järgi suurem osa inimkonnast.

Pime öö. Heleroheline kuma. Tulnukad röövivad Karin Dreijeri ning maale naaseb olevus, kes loob müstilist muusikat. Fever Ray teine album „Plunge” kutsub kuulajat piiluma maailma, kus valitseb imeline kaos.

Ansambel Pia Fraus viljeleb maagilist realismi, vürtsitab halli ja igavat võõrapäraste nootidega, värvib mustvalge kirjuks ja väänab sirge kõveraks.

Rüüt kehastab Eestis taas esiplaanile kerkinud vaimustust pärimusmuusika vastu ning esindab autentset ja ehedat folki, mida on vürtsitatud laenudega erinevate žanrite helikeelest. „Kadakad” on rida kuuldepilte, muusikasse salvestatud ideid, impressioone, mis lummavad ja võluvad, olles samas ligipääsetavad ja mõistetavad.

Hea muusika laveerib erinevate teadvustasandite vahel, miksib emotsioone, ajab vahel segadusse. Tartu Popi ja Roki Instituudi „Sfääride muusika” eksisteerib mitmes unikaalses maailmas korraga, piiludes kord sisse ühe ilma uksest, kord uidates kaugemale.

Kahest loost ei piisa selleks, et ühe kollektiivi kõla täielikult mõista, ent kahest helikatkest, muljevoost on küllalt, et tekitada isu millegi enama järele. Holy Motorsi kütkestav heli kannab tuhandeid tähendusi, mis hõljuvad kusagil reaalsuse piiril ja muudavad taltsa teadvuse ärksaks.

Iga otsus võib tekitada uue paralleeluniversumi, uue reaalsuse, mis ei ole kübetki vähem tõeline kui praegune. Kanada grupp Austra ning nende ebamaiselt kõlav vokalist Katie Stelmanis on teinud oma muusikas irratsionaalseid otsuseid ning loonud kummalise maailma, kus dissonants on kaunis.

Inimesed armastavad lugusid armastusest. The xx-i album „I See You” lubab nuhkida, armastada ja kannatada teiste südamerütmis. See on pihtimus ja kahekõne, intiimne sissevaade kellegi teise ellu.

Kas sa oled seisnud kunagi pimedas koopas, jalad vees, kuulanud oma külmalt vastu kajavat häält ning kompinud kuuvalguse abiga eneseleidmise teed? Mina ei olnud, kuni Carla dal Forno „You Know What It’s Like” mind sellisesse kummalisse olukorda asetas.

Aastal 2016 esilinastus ITV kanalil inglise draamasari „Victoria”, mis räägib kuninganna Victoria esimestest aastatest Inglismaa valitsejana. Ajalooline draama on žanr, mis on riskantne. Luues teleseriaali, mille tegelased on päriselt eksisteerinud inimesed, kelle tegevus on ajalooliselt dokumenteeritud, varitsevad potentsiaalsed ohud pea iga nurga taga.