Müürileht

Perfektsionism on taak, mida mitmed kunstihinged läbi ajaloo on pidanud kandma, ning erand pole ka Tame Impala nime all tegutsev Kevin Parker.

Antikapitalistliku etenduskunsti rühmitus Hatari on oma suhtlused meediaga pööranud tihti naljaks, ent antud vestlus sisaldab trio asutajaliikme Matthías Haraldssoni kinnitusel null protsenti huumorit.

Hiiumaa lõunatipus Sõru sadamas toimus juuli viimasel kõrvetaval nädalavahetusel festival Kalana Saund. Ei tea, kas Kalana muudab inimesed nii palju toredamaks või meelitab see lihtsalt kohale nii toreda rahva, aga festival oli tõepoolest inimese parim aeg.

18. jaanuar 2019 oli üks oodatuimaid uue muusika reedeid: teiste seas paiskasid värske albumi letti James Blake, Future, Toro y Moi, Steve Gunn ja Deerhunter.

Mõni aeg tagasi juhatas püha internet mind Peterburis pesitseva ansamblini angelic milk. Täiesti võõras kollektiiv, kuid nende visuaalne pool (pastelsed toonid, motikad ja lambad) andis lootust, et meeldiv võib olla ka looming.

Filmimaailm viibib praegu Denis Villeneuve’i visuaalse meistriteose „Blade Runner 2049” lummuses, ent soome impromuusik Tatu Rönkkö ja taani nüüdis-indie bändi Efterklang liikmed paistavad olevat truud originaalile.

Kui John Hughesi kultusfilmist „The Breakfast Club” peaks kunagi uustöötlus valmima, võiks selle muusikalise poole eest vastutada taani poprokkarite punt Communions. Kaks ja pool aastat ootamist on end ära tasunud ning viimaks on poistel melomaanidele ulatada kauamängiv pealkirjaga „Blue”.

Taani post-pungi bändi Iceage ninamees Elias Bender Rønnenfelt üllitas oktoobris oma kõrvalprojektiga Marching Church värske kauamängiva „Telling It Like It Is”. Album on soovitatav tarbimiseks pimedas toas, mis helide mõjul täitub neoontulede, suitsupilve, tuttavate emotsioonide ja ahvatlevate tundmatutega.

2. juulil seavad sammud Kilingi-Nõmmele, murufestivali Schilling kümnendale sünnipäevale ka Nicholas Wood ja Kat Day ehk briti tumeromantika duo The KVB. Juubelipeo eel pajatasime bändiga pimedusest, nende elust Berliinist ning torkisime ka Brexiti teemat.

Laupäeval, 18. juunil toimuval Kumu ÖÖl astub üles Anders Rhedin ehk Dinner – plaadifirma Captured Tracks all resideeriv Taanist pärit muusik, kes viljeleb L.A. päikese all täiesti juhuslikult 80ndate hõngulist indie-poppi, õpetab inimesi mediteerima ning fännab tulihingeliselt Udo Kieri.

Taani post-pungi bändist Iceage tuntud Elias Bender Rønnenfelti sooloprojekt Marching Church on jõudnud viie tegutsemisaasta jooksul kulmineeruda pöörasest noise rock’ist The Birthday Party aegse Nick Cave’i tumedat karva romantismini, mis ilmutas end juba Iceage’i kolmandal albumil „Plowing Into the Field of Love”.

Ansambel Nite Fields tuleb Austraaliast, kuid päikest nad endaga kaasa ei too – nende looming on kõike muud kui soe. Pigem toovad nad kuulajateni kõledates varjudes pesitseva nukruse, mille nimeks on saanud „Depersonalisation”.