Müürileht

Kuidas suhtuda seadusandlusesse, mis on küll sõnades vaenukõne hukka mõistnud ja peab seda karistamisväärseks, kuid ei suuda seda põhimõtet praktikas rakendada ega soovi seda ministri isikus silmanähtavalt ka teha?

Äreval ajal on inimõiguste osas varasemalt saavutatud rahvusvaheline konsensus hakanud murenema. Positiivse poole pealt astuti aga oluline samm internetikasutajate õiguste reguleerimise suunas.

Huumorietiketti pole keegi kontekstispetsiifilisuse tõttu kirja pannud, kuid multikultuurses ühiskonnas, kus otseselt rassistlikud, seksistlikud ja homofoobsed väljendused on põlu all, tasub endalt üha rohkem küsida, kas ja millist nalja üldse tohib teha.

Justiitsministeerium on hiljuti välja tulnud ettepanekuga keelata naistevastase vägivalla konventsiooni ratifitseerimise raames seadusega ka burkade ja niqab’ide kandmine. Seda toetab ka Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, kelle väitel on näo varjamine „selgelt naisi ahistav” kohustus ning „naisi diskrimineeriv tava”.

See on lugu kolmest pehmeid teadusi õppivast üliõpilasest, kes töötavad baaris. Jari, Semele ja Tikk. Näitlejate pärisnimed hakkavadki näidendis sees olema, tegelaskujud on aga ikkagi fiktsioon. Lavastatud seigad on insipreeritud Eesti Päevalehes ilmunud humanitaaride arvamuslugude sarjast. Müürileht pakub oma lugejaile väikest seniavaldamata katkendit antud lavastuse tekstist.