Müürileht

Balti tantsufestival võtab vaatluse alla kolme riigi tantsu- ja etenduskunstnikud, uurides, kuivõrd nende vahel üldse erisusi on. Festivali – ja Balti tantsuteatri identiteedi – võtab omakorda vaatluse alla seni pigem tantsukauge olnud teatriteadlane. 

On uhke tunne, kui loominguga tegelevad sõbrad ja tuttavad annavad seda ka teistele kogeda. Sõprade kontsertidel on mul pea alati pisarad silmas, sest vahepeal on raske uskuda, et olemegi täiskasvanud ja teeme päris asju, mis jõuavad pereringist kaugemale ning mille edu on meeletult ilus näha. 

Mai esimesel nädalal tulid Tallinna ühe poliitilisemalt enimlaetud tänava asukad tartlastele koju kätte. Kanuti Gildi Saali Ümberlülitus kätkes endas nii kohalike kui ka väliskunstnike lavastusi ning taotles etenduskunsti tutvustamist ja kommunikeerimist.

jefferson ja hamilton olid omal ajal natuke rohkem räpiskeenes sees kui suburg ja koidula – aga veits võib neile andeks ka anda, sest parajasti ehitati kohalikku feminismi üles jne.

Millal sattusid kokku süüme ja söögilaud, toit ja patustamine? Protestantlik häbistamine toidukultuuris on üllatavalt ilmne isegi riikides, kus religioon ei ole igapäevaelus kuigi nähtaval kohal (sh Eestis). Miks kasutatakse toiduturunduses, iseäranis dieedikultuuris, enim just häbi- ja süütemaatikat ning miks see töötab?

Selleaastase filmikriitikute suleproovi võidutöödes leidub värskeid analüüsikategooriad, vürtskaid võrdlusi ja mahlakat keelekasutust.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond paistab avalikus mõtteruumis silma peamiselt agressiivsete sõnavõttude ning äärmuslike vaadete poolest, mis pole ainuüksi emotsionaalsed ja hinnangulised, vaid eiravad ka teaduspõhisust.

Kuidas õppida toimetulekut hingelise üksildusega, mis ähvardab sageli just väga noori inimesi? Kuidas keskenduda juuksekarvale, kui su ümber paistab olevat nii palju tähtsamat?