Müürileht

Kuigi võiks arvata, et ühised iidolid liidavad ja ühendavad, iseloomustavad nüüdisaegset fännikultuuri samavõrd ka üksteise halvustamine või näiteks misogüünia ja rassismiga laetud rünnakud. Mitmekesistumise ilmingud on viinud mitmed fännikogukonnad identiteedikriisini ja raevukad sisekonfliktid kanduvad ka subkultuuridest väljapoole.

Fotoaparaadita ei kujutaks tänapäeval ette ühtegi turisti. Reisielamuste jäädvustamine muudab kogetu tegelikuks, kuigi tehnoloogia arenedes on järjest vähem põhjust usaldada puhkusekaadrite autentsust. Aga kas inimesele saab panna pahaks soovi elu ilustada?

Märkimisväärsed sarnasused Kreuzbergi, Telliskivi ja teiste hipsterlike piirkondade trendikohvikute sisekujunduses ei viita globaalsele kujutlusvõime piiratusele, vaid muutustele kodususe mõistes.

Võidunud hipi asemel sümboliseerib personaalset vastupanu tarbimisühiskonnale tänapäeval hoopis kodanlik pereema oma eetilise prügistamisvastase hoiaku ja pooleliitrise klaaspurgiga.

Küberruumis toimuv pidev ideede, sümbolite ja tekstide remiksimine ehk kultuuriline kannibalism tekitab oma võitjad ja kaotajad. Z-generatsiooni kui digiühiskonna pärismaalasi vaadatakse sestap kord ihalevalt, kord põlastusega.

Kui Müürileht mul infohügieenist kirjutada palus, jäin hetkeks nõutuks. Minu arust on Anu Saagim maailma seksikaim naine ja fakt, et presidendiproua minu lemmikräppariga suudles, võib tähendada, et American Dream saab viia isegi Maarjamaa armuafäärini.

Selmet suruda kõigile peale arvutigeniaalsust, võiks teha unistuste töötubasid.