Müürileht

Iga mees võib leida ennast elu jooksul erinevatest rollidest – sa alustad pojana ning kui sul veab, lõpetad vanaisana. Muutus mehelikkuse kuvandis teisendab paratamatult ka rolle. Müürileht kogus kokku lugusid sõprusest, vendlusest, isadusest, poissmehepõlvest, kooselust ja tööelust – see on kollaaž 21. sajandi mehest.

Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord selgitame, mida selle numbri katustermin ehk tähelepanumajandus õigupoolest tähendab.

Iseendast brändi tegemine kõlab nagu oma aja peremehest diginomaadi unistus, aga mis saab siis, kui bränd, mida on aastaid ehitatud, inimteguri tõttu lagunema hakkab? 

Nutitelefon on kui keha pikendus: see mõõdab samme, tuletab meelde, millal päevad algavad, ja annab märku, kui veresuhkru tase langeb. Ekraaniaeg venib järjest pikemaks, põhjustades hakitud kohalolu ja hingehädasid. Leidub aga ka inimesi, kes on nutitelefonidele selja keeranud. 

Võistlus tarbijate tähelepanu nimel on saavutanud uue mõõtme: võidab enamasti see, kelle äpp, reklaam või turundustekst kasutajat kas või seitse sekundit kauem enda haardes hoiab. Nii on digitootetiimidest saanud omamoodi antropoloogid, kelle tööriistadeks on nii mängulisus kui ka läbi- ja lõhkimõeldud keelekasutus.

Johanna Reinvald iroonitseb hipiliku hipsterluse üle Viljandis, mis on täis Rohelise Maja kohviku viieeuroseid ökosaiakesi, folgi propagandat, kampsunites higistamist ja viisakat parmutsemist.

Kirjanike Liidu esimehega kirjandusest ja rahast, äraelamisest ja ellujäämisest, ajaloost ja tema (neetud) tsüklitest, aga ikka ka rõõmust ja meelerahust.

Kohalike väikeleibelite vedajate jaoks on muusika väljaandmine enamasti hobi, kuid on ka neid, kelle eesmärk on astuda suurfirmade kandadele. Millised jõu- ja ilunumbrid on vajalikud sõltumatute leibelite majandamisel Eestis?

Viis noort loojat said kokku, et arutada kõiki ühtviisi puudutavaid teemasid, nagu hargmaisus, sissetulek, tehisaru ja loominguline vabadus. Kuidas kogetakse nüüdisaja võimalusi ja takistusi ning kui suurt agentsust nähakse iseendas, et muutusi esile kutsuda?

Eraraha on kultuuri voolanud aastasadu. Mujal maailmas on patronaažisüsteemi ja sponsorluse kõrval kogumas populaarsust ka lähenemised, mille kaudu üritatakse kunstnike abiga äriettevõtete juhtimis- ja töökultuuri parandada.

Meenutame aegu, mil talvel läbi lumetormi hobuvankritega naabervalda plaaditurule sõideti ning noored Autechre’i järgi TikToki tantse ei tantsinud.

Uurisime lähemalt, mis rolli mängib Eesti kultuurirahastuses Hooandja ja mis suunas võiks säärane rahastusmudel tulevikus areneda.