DocPoint toob dokiparemiku taas Tallinna kinoekraanidele

Tänavu 5. sünnipäeva tähistav dokumentaafilmifestival DocPoint toob 31. jaanuarist kuni 2. veebruarini Tallinna kinodesse valimiku läinud aasta dokfilmiparemikust.


Tänavu 5. sünnipäeva tähistav dokumentaafilmifestival DocPoint toob 31. jaanuarist kuni 2. veebruarini Tallinna kinodesse valimiku läinud aasta dokfilmiparemikust.

35 filmi hulgast võib leida mitmeid festivalide suurhitte: Amsterdami festivalil IDFA auhinnatud „Tantsivate hingede mets” ja „Kaksikõed”, Veneetsia peapreemia ehk Kuldlõvi laureaat „Sacro GRA” ja paljud teised.

„Sarnod. Elu mõnufilmides”

„Sarnod. Elu mõnufilmides”

Nagu varemgi, on festivali fookuses sotsiaalselt ja poliitiliselt teravad teemad, poeetilised kunstidokid ja filmid, mis räägivad lugusid üle maailma. Senisest rohkem on esil erootilised teemad: nende hulgast leiame biograafilise filmi „Bettie Page paljastab kõik”, piercing’u ja tätoveeringute sensuaalsusest kõnelev „Jumala ihu”, ühe stripiklubi pidajate perekonnadoki „Häärber” ja filmi „Sarnod. Elu mõnufilmides”, mis räägib pornofilmide Ingmar Bergmaniks kutsutud Joe Sarno eluloo.

Programmis on võimsaid suuri filme nagu loodusfilm „Antarktika: jäine aasta” või Indiast rahva religiooni jõust rääkiv Pan Nalini „Ususidemed”, kui ka vaiksemaid ja delikaatsemaid nagu Eesti filmirahva abiga valminud Saamide elust rääkiv „Olga – sinu sõpradele” või maailma suurima tuumakatastroofi tagajärgi uuriv „Metamorfoosid”. Muusikadokkide hulgast leiame Shane Meadowsi tehtud filmi „The Stone Roses” ja reggae-odüsseia „Journey to Jah”.

Dokimaailma suuri nimesid on progammis seekord palju. Vene üks tuntumaid tõesielufilmidetegijaid Vitali Manski on Tallinnas oma viimase, rohkelt auhinnatud filmiga „Toru”, legendaarse Errol Morrise film „Tundmatu tuttav” räägib tõsisemalt juttu USA kaitseministri Donald Rumsfeldiga ja briti dokumentalisti Kim Longinotto filmi „Salma” nimitegelane on India poeet, kes peab igapäevast võitlust naiste õiguste eest.

Esilinastub kaks Eesti filmi. Meelis Muhu tuliuus „PMR” räägib Moldova külje all asuvast Transnistria riigikesest, mida valitseb tõeline nõukogude kord. Erilise sündmusena näidatakse Eestiga koostöös valminud ja osalt Eestis Vormsi saarel filmitud abstraktset ja unenäolist filmi „Loits pimeduse peletamiseks”, mille autoriteks on dokimaailmas tuntud nimed Ben Rivers ja Ben Russell. Reede päeval annavad mehed Balti Filmi- ja Meediakoolis huvilistele ka meistriklassi, rääkides dokumentalistikast ja oma filmide tagamaadest.

Filmi „Loits pimeduse peletamiseks” treiler:

Filmid linastuvad Tallinna kinodes Sõprus ja Artis. Lisainfot ja filmifestivali kava leiab DocPointi kodulehelt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Bluegrass’i nukrus, Ameerika unistus
3 min

Bluegrass’i nukrus, Ameerika unistus

Käesoleva aasta ühe auhinnatuma flaami režissööri Felix Van Groeningeni (s. 1977) värskeim film „The Broken Circle Breakdown” (2012) kannab endas alles noore filmitegija varakult välja kujuneda jõudnud ja juba kindlat kindamustrit.
Esilinastub lühifilmikassett „Mitte keegi peale sinu”
Kaader Ivan Pavljutskovi lühifilmist „Ivanipäev”
,
1 min

Esilinastub lühifilmikassett „Mitte keegi peale sinu”

23. jaanuaril esilinastub kinos Sõprus kuue noore režissööri lühifilmikassett „Mitte keegi peale sinu”. Üle Eesti jõuab film kinodesse alates 24. jaanuarist.
Müürileht