Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.
„Siit näeb, kuidas Tšernobol plahvatab,” lausub Mägede Hääle festivalialal asuva aherainemäe otsa jõudnud tütarlaps kauguses mustavale Kohtla-Järve poolkoksimäele viidates, kui õlitehase käivitamisel tekkinud tuli parasjagu korstnast välja lööb.
Eestis ja mujalgi maailmas on viimastel aastakümnetel kasvanud plahvatuslikult harjumus käia jõusaalis. Mis tont meid sinna ajab?
Kõigile, kes suveplaanidega teelahkmel seisavad, saavad abi meie traditsioonilisest festivalide välimäärajast, milles jagavad oma muljeid juba käinud ja näinud muusikasõbrad.
Demokraatiat ohustavad kaks väärarusaama: ühte esindavad härrad, kes käsitlevad ühiskonda orgaanilise tervikuna ja hindavad kodurahu, teist luuserid, kes võimendavad väärtuspõhist klassivõitlust. Kui esimene summutab poliitilise konflikti, siis teine ajab selle äärmusesse.
Kaks tütarlast ühe kandle taga pärimusmuusikale uut hingamist andmas on järjekordne näide sellest, et folgituuled pole raugemas.
Kas sinagi oled kuulnud hirmulugusid sellest, kuidas puhkusereisile saabunud Lõvi on võtnud eksikombel kaasa Sõnnile sobiliku romaani? Või salvav Skorpion, taga targemaks, soetanud hellahingelisele Vähile mõeldud teose? Ühtegi raamatukogu ega -kauplust pole aga kümnete kilomeetrite raadiuses…
11.–14. juulil Saaremaal Illiku laiul toimuv I Land Sound pürgib võimalikult keskkonnasäästliku festivalikogemuse poole, mistõttu on ellu kutsutud projekt nimega I Land Green. Projekti üks eestvedajatest Kadi Aguraijuja tutvustab selle ettevõtmise põhimõtteid lähemalt.
Meie hulgast on lahkunud religiooniloolane, klassikaline filoloog ja tõlkija Marju Lepajõe.
Mis seos on Roger Federeril ja uneleval sekretäril? Või kas neil ei olegi mingit seost? Ja kas just selles pole häda? Moodsa inimese „heitlik tähelepanu” ja „harali meel” eksleb siia-sinna ega lase enam keskenduda. Kuid see kõik polegi nii uus, kui paistab.
Maniakkide Tänava uus romaan on asetatud alternatiivsesse aurupunklikku Eestisse, kus kõige sopa ja tehnoloogilise mahajäämuse keskel õitseb täiesti ebarealistlik ja ilmvõimatu teadusmõte: inimeste-loomade geneetiline muundamine ning kummalised maa- ja õhusõidukid.
Kuidas mõjutab moodsat lugejat raamaturiiulite kolimine Instagrami? Kas värvilised pildid fotogeenilistest raamatukaantest muutuvadki olulisemaks kui lehekülgede kaupa hoolikalt komponeeritud sisu?
Sõltuvus, mis veab treeningule. Usaldus, mille pandiks on elu. Hirm, millest pole pääsu. Küsimused, millele puuduvad vastused. Selline on ühe võitluskunstiharrastaja maailm.
Keeruline on kujutada ette tunnusloota suurvõistlust või haudvaikset vutistaadionit. Sport ja muusika kõnnivad käsikäes.
Kõiki neid, keda üllatas EKRE esiletõus me poliitilises sfääris, üllatab ehk seegi, et protoekrelasi kohtab nii eesti kirjanduses, teatris kui ka filmis alates juba näiteks niisugustest tüvitekstidest nagu „Kevade” ja „Viimne reliikvia”.
Veidra ja kiire klubimuusika peosarja LIIN raames on juba pool kümnendit Tallinna eri lokaalide tantsupõrandaid kulutatud. 6. juulil on LIIN Sveta Baari külla kutsunud Cõvco NTS Radiost, kes on bassimuusika pealinnas Londonis ammu teada-tuntud kui juke’i ja footwork’i korüfee.
Saaremaal Triigi Sadamas avati 22. juunil eksperimentaalse muusika- ja teatrilava Triigi Filharmoonia uus hooaeg, kus saab läbi terve suve kuulda mitmeid kontserte, võtta osa Ööülikooli loengust ja näha Martin Lazarevi fotonäitust.
Homme, 21. juunil toob peosari Lekker Dance Night pidulistele koju kätte Kate Milleri, Melbourne’ist pärit DJ, kes veab Berliinis Oscillate’i-nimelist pidu ja plaadifirmat.
Legendaarse näitleja Jüri Järveti 100. sünniaastapäeva tähistatakse Tartu Elektriteatris 18.–20. juunini filmiprogrammiga. Suurel ekraanil näidatakse neil õhtuil maailma ja eesti kullafondi kuuluvaid teoseid, kus Järvet on sooritanud säravad rollid: „Solaris” (Andrei Tarkovski, 1971), „Kuningas Lear” (Grigori Kozintsev, 1971) ja „Viini postmark” (Veljo Käsper, 1967).
Saaremaal Orissaares pesitsev Piidivabriku seltskond kütab tänavuse jaanipäeva paiku, täpsemalt 21.–24. juunil õhu eriti kuumaks, tuues siiakanti keskmisest rohkem elektroonilise muusika maailmanimesid kui ühel harilikul nädalavahetusel Tallinnas. Lisaks rikkalikule välismaa heliassortiile on esindatud ka palju häid kohalikke poisse.
Kuula Ida raadiot
Aldous Harding pole kunagi oma albumite teemade kohta väga palju seletusi jaganud. „Designeri” puhul on ta öelnud, et üritas näidata, et muusik ei pea käituma tõsiselt, et näida tõsine.
Liina Saare kauamängiv „Õhtulaulud” on hapralt kulgev teos, mis tutvustab lauljanna eesti luuletajate sõnadele tuginevat heliloomingut.
Vampire Weekendi uut albumit sai oodatud ilmatu kaua. Eelmisest on möödas kuus aastat, ent vampiirid kõlavad endiselt noorelt ja muretult.
Morby on oma viiendal sooloalbumil alasti, nagu paistab ka plaadikaanelt, kus ta on seda vähemalt poolenisti.
Rõõm on kuulda, et kohalik muusikaareen kõlab aina värskemalt. Siiani on käesoleval aastal põnevate heliekspeditsioonidega silma paistnud eelkõige naisartistid, kellest viimane on äsja debüütalbumi välja andnud YASMYN ehk Sinencia Jasmine Kass.