Tööülikool: 20 tipptasemel nõuannet loovklassile
Kui sinus on loomeinimest 3.0, siis järgnevad õppetunnid viivad su uuele tasemele.
Eesti naisajaloo uurija ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna nõunik Piret Karro esitab kümme uurimuslikku küsimust Eesti feminismi ajaloo kohta.
Balti tantsufestival võtab vaatluse alla kolme riigi tantsu- ja etenduskunstnikud, uurides, kuivõrd nende vahel üldse erisusi on. Festivali – ja Balti tantsuteatri identiteedi – võtab omakorda vaatluse alla seni pigem tantsukauge olnud teatriteadlane.
20.–23. märtsil toimub Tallinnas, Kanuti Gildi SAALis erivajadustega inimeste etenduskunstidele pühendatud festival.
Mida mõtlevad magistrandid, kes on teinud peaaegu läbi kaheaastase etenduskunstide kadalipu? Kui muljutult, hoitult või ümberpööratult nad end õppeteekonna lõpusirgel tunnevad?
Uurisime lähemalt, mis rolli mängib Eesti kultuurirahastuses Hooandja ja mis suunas võiks säärane rahastusmudel tulevikus areneda.
Tööstusrevolutsioon oleks nagu möödas, kuid paistab, et ühiskonna ja une suhe on endiselt kusagile 19. sajandisse jäänud! Selles ühiskonnas on eelisseisus varajased ärkajad, samas tõstetakse kilbile produktiivseid indiviide, kes praalivad, kui vähe aega nad magamise peale raiskavad. Ehk oleksime aga sootuks õnnelikumad, kui saaksime toimida omaenda sisemise kella järgi?
Krooniline unetus on üks enim levinud ja samas aladiagnoositud psüühikahäireid. Magamise alaväärtustamine ühiskonnas tähendab, et unehäiretega inimesed ei oska abi küsida, mis avab omakorda ukse depressioonile ja südamehaigustele. Uurisime lähemalt, milline on elu, kui und ei tule.
21. sajandil võib reklaam kolida unenägudesse ja uneteadus laborist magamistuppa, panustades nutiseadmete abiga kaudselt unekriisi süvenemisse.
Kas mäletame veel omaaegseid ekraanisäästjaid ja arvuti toitenupust väljalülitamist kooli- või tööpäeva lõpus? Millal aga viimati oma nutiseadme päriselt välja lülitasime? Kui me masinad ei puhka, kas meie siis puhkame?
Kuigi täiskuud saadavad lood libahuntidest ja selle mõjust meie käitumisele, pole seda teaduslikult lõpuni tõestatud. Ometi oleme temast lummatud.
Avalikus ruumis silma looja laskmine pole Eesti linnades just kuigi levinud tegevus, samuti ei vaadata sellele kuigi suure poolehoiuga. Ehk vajaks olukord parandamist?
Alkoholikultuuri kujundamisse saame me sõprade, elukaaslaste, abikaasade, poegade, tütarde, isade, emade, õdede ja vendadena panustada kõik.
Ei ole uudis, et edetabelimuusika on kolinud plaadiriiulilt TikToki. Praegu on see armastatud, vihatud ja kardetud rakendus artistile kindel viis jõuda noorte infoväljale. Ometi näib viimaste uudiste põhjal, et osa muusikast soovib sealt põgeneda.
Kuidas tuua kokku kimp vaikivaid poeete, kes paneks aluse noorte Balti kirjanike võrgustikule? Kavaluse, bürokraatia ja püromaaniaga.
Igal aastal toimub Sõltumatu Tantsu Laval üritussari Premiere, mis toetab tantsukunstnike lavastajadebüüte. Oma esimese soolosammu astuvad seekord Elle Viies ja Marta Jamsja.
Ehkki ilm võib paiguti veel oma talvisemat palet näidata, leiab Müürilehe märtsikuisest kultuurikalendrist ikkagi (ka) kevadisemat kultuuri! Jätkub kunsti, pidu, teatrit, performance’it, kirjandust, filmi…
See, et kultuur on võitlusväli, on vana fakt, mida kinnitavad hiljutised näited. Nagu ka raha, mida kultuurile eraldatakse ja mille eest seda ostetakse, võib olla määrdunud, räpane ja isegi verine.
Eile, 6. märtsil esilinastus Apollo kino Coca-Cola Plazas stsenaristi ja režissööri Marko Raadi mängufilm „Biwa järve 8 nägu”, mis on kinodes üle Eesti alates 8. märtsist.
Jaak Tombergi uurimus aitab ulmekirjanduse vabastada stigmadest, mis seda on pikalt saatnud, paigutades teadusulme n-ö kirjanduse sisse, mitte tema äärealadele.
6. märtsil toimub Tallinnas Erinevate Tubade Klubis (ETK) Eesti muusikaturu fookuspäev. Neljandat korda aset leidval valdkonna aastakogunemisel on luubi all suurkontsertide ja ööelu mehhanismid, ürituste rohestrateegiad ning kodumaise muusikameedia seis.
Laupäeval, 2. märtsil kell 18 algaval „Kohanemise kunsti” finissage’il tutvustavad näitust kuraatorid Madli Ehasalu ja Triin Metsla. Oma suhet keskkonnaga, lähenemisviise looduse väärtustamisel ja näitusel eksponeeritud teoste loomislugusid jagavad kunstnikud Paco Ulman, Kristina Õllek, Kärt Ojavee ja Sandra Kosorotova.