Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.
Uurime, milline on Eesti ökokogukondade nägu, millega seal täpsemalt tegeletakse ning kuidas pakuvad nad alternatiivi tarbimisühiskonna individualismile.
Teadupoolest loevad moodsad inimesed järjest vähem raamatuid. Mõistagi seetõttu, et me ei ole enam piisavalt esoteerilised ega tea, missuguseid teoseid just meie tähemärk kogu sellest trükisõna virvarrist lugema peaks. Aga nagu ikka, kus häda kõige suurem, seal abi Müürilehest.
ENSVs ilmunud ajakiri Sotsialistlik Põllumajandus annab ülevaate väärikatest töölistest, kes seisid tehnoloogia arengu taga.
Festivalisuvi pakub nii kodu- kui ka välismaal rõõmu kõikvõimaliku muusika armastajatele. Nagu igal aastal, on ka seekord lisandunud uusi tulijaid, kuid jäänud ka palju üritusi, mille toimumiskordi enam kokku lüüa ei oskakski, kui keegi teine kuskil arvestust ei peaks. Teie käsutuses on Müürilehe väike suvefestivalide ülevaade, mis aitab ehk paika panna, kuhu seekord suund võtta.
Roy tunnistab, et kandideerib järgmisel aastal riigikokku, aga seda, missuguses nimekirjas, ei saa ta veel öelda, läbirääkimised on käimas mitmel rindel. Küll aga võib intervjuust leida vihjeid tema programmi kohta, millest ilmub peatselt ka „Väike roheline raamat”.
Rõuges pesitseva ja toimetava Tõnis Tootseni päevikusissekannetes kohtab nii hundikutsikaid, konnakoori, punaseid kärbseseeni kui ka sõjaväekoptereid. See on taust inimese ja looduse vahekorra üle mõtisklemiseks.
Janar Ala „Oma rahva lood” on raamat neile, kes naudivad eksistentsiaalset ängihuumorit.
Mis juhtub eestlase identiteediga, kui kõik on ühtäkki piiritult hästi – ilm on ilus, on puhkus ja millegi üle ei ole viriseda? Teadagi tuleb oma soovidega siingi ettevaatlik olla.
Linnakärale maapiirkondi ja väikelinnu eelistav ning seal oma asja ajav kunstirahvas on põliselanike silmis küll mõnikord veider, ent sellegipoolest tänuväärt nähtus. Heidame pilgu seitsme sädeinimese tegemistele, mis toovad Eestimaa külade vahele värskendavaid tuuli.
Kunagi üksnes linna või maaga seostunud omadused, nagu anonüümsus ja migratsioon ning talukaubad ja kogukondlikkus, on kohti vahetamas ning enam ei saa rääkida linna ja maa mustvalgest vastandusest.
RSRi veerus kirjutavad Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi liikmed olulistest teemadest rahvusvahelisel tasandil. Seekord tuleb juttu ringmajandusest, mida mõned peavad revolutsiooniliseks majandusmudeliks, teised seostavad aga lihtsalt keskkonnasõbraliku eluviisiga.
Linnakärale maapiirkondi ja väikelinnu eelistav ning seal oma asja ajav kunstirahvas on põliselanike silmis küll mõnikord veider, ent sellegipoolest tänuväärt nähtus. Heidame pilgu seitsme sädeinimese tegemistele, mis toovad Eestimaa külade vahele värskendavaid tuuli.
Ülemöödunud suvel ühes Kassisaba korteris toimunud Raho Aadla, Age Linkmanni, Arolin Raudva ja Maarja Tõnissoni tantsulavastus „Olmeulmad” on saanud järje Koplis endise tehase territooriumil.
Alates tänasest, 22. juunist kogunevad Balti riikide parimad üliõpilaskoorid, tantsijad ja pillimängijad Tartusse. Festival Gaudeamus toimub igal aastal vaheldumisi Eestis, Lätis ja Leedus, seekord ongi järg jälle meie käes.
Neljapäeval, 21. juunil kuuleb Sveta Baaris, millised tuuled puhuvad Venemaa underground-räpi skeenel, kui üles astub Pskovist pärit räppar Archanga.
Reedel, 22. juunil Sveta Baaris aset leidvale Lekker Dance Nightile saabuvad laineid lööma külalised Helsingist.
20. juunil tähistatakse meilgi maailma pagulaste päeva. Lennusadamas näidatakse sel päeval teemaga seotud filme, korraldatakse ekskursioone ja arutelusid, mängitakse läbi Teise maailmasõja pagulase teekond põgenikelaagrisse jpm.
Täna kell 19 linastub Shanty filmikohvikus Minna Hindi 2017. aasta dokumentaalfilm 25-aastasest Matist, kellel pole kunagi olnud südamekaaslast. Pärast seanssi toimub vestlus režissööriga.
Puuluubi kauamängiv „Süüta mu lumi” ühendab meie soome-ugri traditsioonid mängleva kergusega argipäevaga.
Chris Carter suurt tutvustust ei vaja – tegemist on industriaalmuusika ühe pioneeriga, kes on viimase nelja aastakümne jooksul erinevate projektide raames hulganisti muusikat loonud, kattes mitmeid elektroonikažanre.
Viiskümmend aastat pärast Black Sabbathi loomist pole nendelt neljalt Birminghami poisilt tulnud inspiratsioon raskemuusika valdkonnas ikka veel otsa saanud vaatamata sellele, et Sleepi kahekümnendal aprillil ilmunud uus album „The Sciences” seda kullakaevandust aplalt tühjendab.
Värske eestimaine alternatiivmuusika plaadifirma Päästevest on andnud välja enda esimese kaheteisttollise vinüülplaadi, mis pärineb kodumaise techno ühe olulisima esindaja Nikolajevi sulest.
„⬤⬤” minimalistliku sündi-ambient’i kõlad on klaarid, ent samas tulvil bladerunnerlikku eleegilisust.
