Kuidas ehitada seina, mille seest tuleks raha, miks vaesus pole iseloomuomadus ja millised on rahaga seonduvad sügavad soolised lõhed? Need olid mõned tüviteemad, mis tulid jutuks ühe Eesti tuntuima rahatarkuse eestkõnelejaga.
Steriliseerimine on teema, mis kipub Eestis, kus räägitakse palju madalast iibest, hüsteeriat tekitama. Aga milline näeb pilt välja siis, kui eemaldame riiklikud prillid?
Veel mõni põlvkond tagasi tähistas väljend „kõigi mugavustega elu” jagatud unistusi. Nüüd on sellest saanud kinnisvaraportaalide tühja retoorika osa. Mõnus ja mugavustega elu ise on osutunud hoopis tervisele kahjulikuks. Milline on aga elu kõigi ebamugavustega, olgu siis omal valikul või elu enese sunnil?
1970. ja 1980. aastatel kerkis kohalikku kirjanduspilti kurikuulus olmekirjanduse žanr, üks neid, mida lugejad lugesid, kuid kriitikud põlgasid. Kas Andra Teede ja Kristiina Ehini 2024. aastal ilmunud romaanide puhul võiks olla kohane – või üldse sünnis – rääkida olmekirjanduse elementidest ja kui, siis kas õnnestub hoiduda kunagistest negatiivsetest konnotatsioonidest?
Kollektiiv, leibel ja peosari Shelter, mis tõstab esile erinevate riikide muusikatraditsioone ja kaasaegseid kõlasid põimivat klubimuusikat, tähistab sel reedel, 18. aprillil HALLis ja kvääriklubis HUNGR 3. sünnipäeva.
Nõusoleku küsimine võib tekitada ebamugavust ja häbi, sest see eeldab haavatavust, milleks kõik ei pruugi valmis olla. Jagame nõuandeid nõusolekuhirmude ületamiseks.
Popkultuuriankeet kaardistab ajavaimu ja nähtusi Eesti ning muu maailma kultuuris, õitsegu need siis nurgatagustes või suuremate masside seas. Sel korral hindab popkultuuri hetkeseisu oma kõikenägeva silmaga dräägiartist Delfi Oraakel.
Eesti vanasõna „rääkimine hõbe, vaikimine kuld” näib olevat tänapäeva üha valjenevas ühiskonnas aegunud. Maailm on kujundatud ekstravertidele, kelle kõrval jäävad tasasemad hääled kuulmata. Vaikuses võib aga nii mõnigi kord peituda jõud.
Kui Uru Valterit olemas ei oleks, tuleks ta välja mõelda.
Audio
Audio
Audio
Audio
Saara Lotta Linno magab hiiglaslike kangastelgede külje all rohelisel kušetil, jalad kasvuvaludes.
Äsja leibeli Glitch Please alt kahepoolse singli „Moth / Mellite” välja andnud Sander Saarmetsa, kes tegutseb artistinime V4R1 all, huvitab, kuidas helid kuulajat kehaliselt mõjutavad.
Audio
Sigrid Savi püüab jäädvustada päriselu loomulikku kaootilist struktureerimatust.
Paavli Kultuurivabrik tähistab 30.–31. maini oma teist sünnipäeva kahepäevase minifestivaliga, kus astuvad üles artistid nii Eestist, Ameerikast, Ühendkuningriikidest, Hispaaniast, Leedust kui ka Saksamaalt.
„Vasaksirge” annab rusikahoobi tühikäigul kulgevatele majandusaruteludele. Seekord selgitame, millest tühikäik on tingitud ja kellele on see kasulik.
See tuleb taas – Müürileht kutsub osalema filmikriitikute suleproovil, mis võtab seekord luubi alla utoopiad ja düstoopiad!
Kultuurikriitik, -ajakirjanik ja -korraldaja, fotograaf ning Tartu Ülikooli eesti kirjanduse magistrant Johanna Roos avaldas märtsis oma debüütteose – luulekogu „Tsükkel”, mis sündis autori soovist vaadelda ja tunnetada menstruatsioonitsüklit läbi kirjanduse.
Aprilliilmad on tavapäraselt heitlikud, nõnda pruugib kõikvõimalike kauaoodatud aia- ja rõduhängide vahele lähinädalateks igaks juhuks ka tubasemaid kultuurisündmusi planeerida. Õnneks jätkub neid nii kirjandus-, kunsti- teatri- kui ka moesõpradele, pea- ja ülikoolilinnast Valga ja Narvani välja.
Kui varasemalt seostati lumehelbekesi Ameerikas toimunud keelamise, vaigistamise ja solvumise praktikatega, mis pidid karikatuurselt illustreerima noorsoo suutmatust ebamugavustega toime tulla, siis nüüdseks võib kõige suuremateks lumehelbekesteks pidada paremäärmuslaste toetajaid.
Linnafestival UIT kuulutas välja 2025. aasta festivali installatsioonide avatud konkursi teemal „Mängu linn”. Konkurss on suunatud eelkõige linnaruumihuvilistele kunsti-, disaini- ja arhitektuuritudengitele, kuid osaleda võivad kõik linnaruumihuvilised kunstnikud.
