Kuidas alustada uue teatriga ääremaastunud Eestimaa südames, mil viisil orienteeruda metsikul ajal ning kust kasvab publik lavastustele, mida veel pole. Saaremaalt pärit noor lavastaja sõnastab oma kogemust ja püüab kujutleda tulevikku.
Kas Eesti vajab tuumajaama ning sellega paratamatult kaasnevat mitmekülgset tuuma-jama? Kas selles diskussioonis saab usaldada ühe poolena väikest eraettevõtet, kelle peamiseks kommunikatsioonitaktikaks on olnud seni pooltõed?
Kas inimsuhted muutuvad sellest, kui suhtlus kolib virtuaalsfääri? Isiklik ja aus sissevaade sellesse kiiresti muutuvasse maailma pakub ühe võimaliku vastuse.
Ühiskondi laastavate keeruliste probleemidega toimetulemiseks on vaja nüansirohket arusaamist vastuolulisest tegelikkusest ning kollektiivset lähenemist. See pole aga nende huvides, kelle kätte on koondunud selle maailma võim ja ressursid.
Sõdade, majanduskõverate ja katkestuste rida on kujundanud pealinnast omalaadse arhitektuurismuuti, kus enamasti puuduvad suured tervikud, ja otsustamine, mis vääriks mitmekesisuse virvarris säilitamist, võib olla kaunis keeruline.
See, mida nimetame raamatuks, on rohke avaldamise ajastul vesistunud ja teravuse kaotanud. Kas kõike, mis kaante vahele pandud, saab nimetada raamatuks, saab pidada kirjanduseks?
2021. aasta esimese luulerubriigi juhatab sisse Marten Kuningas.
Teaduskunstist on räägitud juba aastaid, aga see on endiselt üsnagi avastamata maa. Küll uus, on see samal ajal ka unustatud vana, tagasitee loomulikkuse ja juurte juurde.
Jootekolb + avatud lähtekood + 3D-printerid + kogukond = revolutsioon kapitalistlikus süsteemis. Kas võib tõesti juhtuda, et praeguste keskkonnale kahjulike tootmismudelite asendamine saab alguse avatud töökodadest?
Detsembris avati Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis uus püsinäitus „Sissejuhatus Eesti disaini”. Selle kuraator Kai Lobjakas räägib, mis tegurid on kohalikku disaini vorminud.
Järjest rohkem Eesti elanikke on avastamas enda jaoks annetamist. Kasvavate numbrite puhul tuleks aga pidada silmas nende ebaühtlast jagunemist valdkondade ja vabaühenduste vahel, suhteliselt väikseid annetussummasid ning filantroopia laialdasemat arengut pärssivaid seadusandlikke barjääre.
Kaks aastat on EKRE justkui sangpommina Eesti arengut pärssinud. Tulemuseks on paigaltammumine ning mitmes valdkonnas ka taandareng.
Audio
Audio
Audio
Video
Täna, 14. jaanuaril toimuv EKA Design Showcase ehk EKA Disaini- ja ettevõtluspäev toob avalikkuse ette EKA tudengite viimase aasta parimad koostööprojektid ettevõtete ja avaliku sektori organisatsioonidega.
Anne Vetiku proosaloos saab üks tavapärane päev kontoris ootamatult ulmelise kulminatsiooni.
Eri riikide linnauurijaid ühendav agentuur SPIN Unit on keskendunud selliste ruumiandmete kogumisele ja analüüsimisele, mis toetaksid mitmekesist inimnäolist linnaplaneerimist.
Praegu on planeedi kaitsmine moes ja rohepirukale pretendeerivad nii klassikalised aktivistid, tugitoolirohelised, eesrindlikud ettevõtjad, pangad, kogukonnad kui ka valitsused. Maailm on täitunud rohevisioonide ja aina ambitsioonikamate kliimaeesmärkidega, aga koostöö eri tüüpi roheliste vahel ei suju.
Vahel tundub mulle, et Eesti on üks muinasjutumaa. Nagu lapsepõlvest mäletame, on kõige meeldejäävamad muinasjutud tihti kahjuks süngevõitu.
Möödunud aasta detsembris ostis Facebook endale ootamatult mitu täislehte reklaami USA suurimates ajalehtedes. Reklaamid kritiseerisid Apple’i uuendusi mobiili operatsioonisüsteemidele ja väitsid, et muudatused kahjustavad tarbijate ja väikettevõtjate huve ning vaba interneti ideed. Mis need muudatused täpsemalt on ja keda need päriselt kahjustavad?
Käesolev jaanuar saab kardetavasti olema taaskord kultuuriliselt pigem kodune aeg, aga midagi siiski toimub küll.
Jaanuarinumbri persooniintervjuus vaatame koos „Plekktrummi” saatejuhi ning 2019. aastal Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia pälvinud Joonas Hellermaga tagasi möödunud kümnendi kultuurielu sündmustele ja tendentsidele.
