Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.
Malaisia päritolu Vishen Lakhiani on loonud haridusplatvormi, kus töörügamisele ja rahateenimisele orienteeritud tulevikuperspektiivide asemel pannakse enam rõhku isiklikule arengule ja inimsuhetele.
Kurioossed seadused 19. sajandi tudengitele reguleerisid nii teatriskäimist kui ka vastassugupoolega suhtlemist ning saatsid hilisõhtul linna peal uitajad karistust kandma.
Kas teadust teevad täiesti isemoodi homo academicus’ed või ikka inimesed nagu meiegi? Juttu tuleb ka tumedatest pilvedest teadusvabaduse taga, tsensuurist ja kvootidest, aga ka ei rohkemast ega vähemast kui Eesti teaduse imest.
Kooliaasta alguse puhul meenutame õpetajatüpaaže, kellega oli rõõm gümnaasiumi- ja ülikoolipäevil kokku puutuda. Tegu ei ole pilketeosega, vaid rõõmsa tagasivaatega erinevatele professionaalidele, kellest igaüks õpetas koolitarkust ja „midagi veel”. Just see „midagi veel” on siin sõnaks ja pildiks saanud.
Ühe professori võitlus sooneutraalsete asesõnade vastu on ootamatult mobiliseerinud meessoo, õõnestanud humanitaarteaduste mainet ja sellele vastukaaluks vähendanud jõudsalt usuleigust läänemaailmas. Kes on see uus sangar kultuurisõjas?
Terje Toomistu vestles psühhiaater Stanislav Grofiga sellest, milliseid muutuseid on ühiskonnas kaasa toonud LSD avastamine.
Jasperino on nüüdsest ametlikult kõige noorem „Uue eesti biidi” rubriigis esindatud muusik, sest vanust on sel Rakverest pärit noorukil ainult 15 aastat. Sellest hoolimata on tegemist viljaka produtsendiga, kelle loomingut on väljastanud juba mitmed välismaised plaadifirmad.
Vaatamata positiivsete näidete olemasolule on hirmuvalitsus ka praegu, 21. sajandil osade pedagoogide meelest kõige efektiivsemaks meetodiks kehtestada oma kuningriigis (loe: klassiruumis) distsipliin.
Sel aastal ERKI Moeshow peaauhinnaga pärjatud Annika Kiidroni looming ei ole ainult praktilise, vaid ka ühiskondlikele valupunktidele osutava väärtusega.
See, kuidas Ungari riigipea Kesk-Euroopa Ülikooli saboteerib, illustreerib, milliseid võtteid on üks autokraatiasse nihkuv valitsus valmis oma võimu kinnistamiseks rakendama.
13. septembril Eesti Kunstiakadeemias toimunud konverents „Inimlikud linnad” („Human Cities”) tõi kokku teoreetikud ja praktikud üle maailma, et arutleda ja mängida ideedega ideaalsetest linnadest ning tutvustada juba tehtud samme nende inimsõbralikumaks muutmisel. Otsiti ka lahendusi, kuidas urbaniseeruvas keskkonnas tekkivate väljakutsetega hakkama saada.
Niilo Leppik vestles sel nädalavahetusel, 21.–23. septembril Narvas toimuva muusikafestivali Station Narva ühe peaesineja Actressiga raamatutest, tema lemmikhelidest ja rollidest muusikas
Teisipäeval toimus Kopli 2-s Maarja Nuudi ja Hendrik Kaljujärve (artistinimega Ruum) 5. oktoobril ilmuva ühise albumi „Muunduja” (ingl. k. „Shifter”) vinüüli eelkuulamine, millele järgnes vestlus muusikutega.
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond toob ka alanud õppeaastal Avatud Loengute sarja raames Tallinnasse terve rea põnevaid arhitekte ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid kõikjalt üle maailma.
15. septembril avatakse Tallinna Kunstihoones Mari Laanemetsa kureeritud näitus „Abstraktsioon kui avatud eksperiment”. 15. septembril avatakse Tallinna Kunstihoones Mari Laanemetsa kureeritud näitus „Abstraktsioon kui avatud eksperiment”. Selle eesmärk on näidata, kuidas formaalsetele eksperimentidele rajatud kunstipraktika viib suhestumiseni ühiskondliku ruumiga, inimese enesemääratlusega keskkonnas, mis teda ümbritseb.
Neil, kelle õpihimu loengutest ja seminaridest saadud teadmised ei rahulda, on võimalik astuda ülikooli kõrvalt mitmesse ringi, seltsi, klubisse ja organisatsiooni, kus süveneda veelgi üksikasjalikumalt oma erialaga seonduvasse või suunata energiat asjalikesse kanalitesse. Septembri puhul (ja värsketele rebastele spikriks) anname siin neist valikulise lühiülevaate.
Neljapäeval, 13. septembril kell 18.00 avatakse Kumu kunstimuuseumis suuremahuline Kaarel Kurismaa retrospektiivnäitus „Kollase valguse orkester“.
Puuluubi kauamängiv „Süüta mu lumi” ühendab meie soome-ugri traditsioonid mängleva kergusega argipäevaga.
Chris Carter suurt tutvustust ei vaja – tegemist on industriaalmuusika ühe pioneeriga, kes on viimase nelja aastakümne jooksul erinevate projektide raames hulganisti muusikat loonud, kattes mitmeid elektroonikažanre.
Viiskümmend aastat pärast Black Sabbathi loomist pole nendelt neljalt Birminghami poisilt tulnud inspiratsioon raskemuusika valdkonnas ikka veel otsa saanud vaatamata sellele, et Sleepi kahekümnendal aprillil ilmunud uus album „The Sciences” seda kullakaevandust aplalt tühjendab.
Värske eestimaine alternatiivmuusika plaadifirma Päästevest on andnud välja enda esimese kaheteisttollise vinüülplaadi, mis pärineb kodumaise techno ühe olulisima esindaja Nikolajevi sulest.
„⬤⬤” minimalistliku sündi-ambient’i kõlad on klaarid, ent samas tulvil bladerunnerlikku eleegilisust.
