Eesti muusikavideoskeene pulbitseb värvilistest fantaasiamaailmadest, kuid 21. sajandi infovoos ja talendimeres ei pruugi sellest piisata, et end nähtavaks teha. Mis rolli täidavad muusikavideod tänapäeva popkultuuris ja kuhu paigutub selles toiduahelas režissöör?
Mis lisandväärtust toodab ühiskonnale ajaloolane? Kus lõpeb teadlase vastutus? Kuidas leida kliimavõitluses uusi liitlasi? Teadusajaloolane annab aru.
Sotsiaalmeedia impeeriumi Meta (varem tuntud kui Facebook) viimased viis kuud on olnud ettevõtte ajaloo turbulentseimad. Triljonifirma on suutnud ületada säärased PR-skandaalid nagu Cambridge Analyticaga seonduv ja #deletefacebook, kuid kas rahumeelne kooseksisteerimine on aastal 2022 veel võimalik või on aeg leppida, et hiiglasel on lastud liiga suureks kasvada?
Maarja Pärtna kirjutab, kuidas kevadel, kui kehtisid veel piirangud, teritas tema silmi ja kõrvu, vaatas ringi oma südames ja kodulinnas ning kohtas nõnda... kobrast.
Ilmselt on nii mõnigi tundnud viimastel nädalatel uudisteportaale sirvides teatavat pitsitust rinnus. Põhjustagu seda siis laiaulatuslikku hinnatõusu kuulutavad majandusuudised, sõjahirmu üles kloppivad teated Ukrainast või mõni Jüri Ratase järjekordne valitsuse peatsele kukkumisele vihjav sõnavõtt.
KUNST.EE, Eesti ainus omakeelne kunsti-ja visuaalkultuuriajakiri, avas konkursi uue peatoimetaja leidmiseks.
Äsja ilmunud koomiksiraamatul „suur süü veeretamine kriitilisel ajal” didaktilised ambitsioonid puuduvad, kuid individuaalsed karakterid saavad avatud.
Intervjuus bändi 5MIINUST liikme Kristjan Jakobsoniga ja kunstnik Ats Nukkiga mõtestavad muusik ja kunstnik lahti äsja ilmunud koomiksi sündi, sealhulgas võidusoovi, loomisvalusid ja riskimomente.
See lihtsasti mõistetav, kompaktne ja optimistlik mehelikkuse arenguplaan annab võimaluse enda maskuliinsus… taasluua. Eesmärk: tervem ja eneseteadlikum mees, kelle suhted on sügavad ja kestvad ning kellel on soorollidest sõltumatu vaade iseenesele ja ümbritsevale maailmale.
Eeva ja Aadama pärispatust alates on vaevanud inimkonda küsimus: mida ma täna selga panen? Sama küsimuse ees seisab igal hommikul mittebinaarne drag-kunstnik, homoterrorist ja sookuivendaja Helgi Saldo.
Audio
Audio
Audio
Audio
„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord uurime nublu ja Lexsoul Dancemachine’i albumikaaned kujundanud kunstnikult Estookinilt, kuidas mahutada muusika ühe pildi sisse.
10. jaanuari keskpäeval toimus Tallinnas Estonia teatri juures moekunstnike Karl Joonas Alamaa ja Lisette Sivardi poolt organiseeritud aktsioon, mille käigus rulliti lahti 23 meetri pikkune ja 12 meetri laiune vikerkaarelipp.
Riigikogule esitatud veekogude kallaste ehituskeeluvööndit vähendav seaduseelnõu ähvardab erodeerida ajalooliselt tähtsat igaüheõigust ja muuta meie veekogude kaldad tiheasustusega aladeks.
Eesti inimeste liikumisaktiivsus langeb kolinal, jättes endast maha aina nõrgema ühiskonna. Nukras vähikäigus mängib ootamatult tähtsat rolli asjaolu, et liikumine on olnud seni niivõrd loomulik osa igapäevaelust, et seda pole märgatudki, rääkimata strateegilisest takka utsitamisest. Kuidas saaks riik nüüd jõuda meetmeteni, millega liikumist süsteemselt taastada?
Jaanuar on lubaduste andmise aeg. Miks mitte lubada seekord võtta otsustavalt käsile keskkonnasport või jääda püsivalt tarbimisdieedile? Lennukamalt unistajad vaatavad siinkohal oma ninaotsast kaugemale, andes oma lubadusega panuse poliitilise ummikseisu ületamisse.
Kaspar Torn andis eelmisel aastal välja plaadi, mis koondab telesaadet „Osoon” saatnud helimaastikke, kuid muusika puhul hindab ta ka võimalust luua maailmu, mida pole päriselt olemas.
Audio
Iga olulise seaduse ja ühiskondliku kokkuleppe eest on tulnud võidelda, samamoodi nagu iga olulise muudatuse vastu on võideldud.
Uuele aastale tasub anda mõtestatud avang. Selle toetamiseks oleme kokku kogunud jaanuarikuu kultuurikogemuste koorekihi.
