Pedofiilia pole üldiselt teema, kus võiks eksisteerida pooltoone. Seda üllatavam on kuulda, kuidas aastaid pedofiilia ohvritega lähedalt kokku puutunud Anna Frankil jagub mõistmist ka väärkohtlejate suhtes. Järgnev pole mitte kaitsekõne pedofiiliale, vaid ühe keeruka nähtuse süsteemne analüüs.
Tõsielukrimi buum ei näi raugevat. Uurime psühholoogi, krimifänni, semiootiku ja krimitaskuhäälingu vedaja perspektiivist, mis inimesi nende tumedate teemade poole tõmbab.
Pikaajalise vägivalla ohvritega töötamise kogemusega patrullpolitseinik ja vabatahtlik konfliktivahendaja kirjutab põhjustest, miks on perevägivalda nii keeruline adresseerida, ning sellest, millist tuge ohver tegelikult vajab.
Kui lähisuhtevägivalla esimene tunnusmärk oleks siniseks löödud silm, oleks sellise suhte äratundmine ohvri ja/või tema lähedaste jaoks palju sirgjoonelisem, ja nõnda ka sellest väljumine. Tegelikult eelneb esimesele füüsilisele vigastusele terve rida nn punaseid lippe, mille õigeaegne märkamine võib aidata võimalikult vara vägivaldsest suhtest välja astuda.
Ajaaken otsustavaks tegutsemiseks ja jätkusuutliku tuleviku tagamiseks ei ole veel sulgunud, aga see on juhtumas.
Mõned arvutimängud on sihilikult vägivaldsed. Mõned ei ole, ent see tõik pole takistanud mängijaid avastamast, kuidas mängusüsteeme mõne vägivaldse teo eesmärgil manipuleerida. Toome teieni juhuslikult valitud näited arvutimängude veidrast vägivallamaailmast.
„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Oma tööd tutvustab seekord IDA Raadio endine produtsent ja praegune mänedžer Marie Ots.
See võib tunduda uskumatu, aga juba kolme kuu pärast on saabumas jaanipäev. Kevade saabumine on sobiv hetk, et vaadata värske pilguga ka ümbritsevat keskkonda ning mõelda sellele, kuidas näeb rohepööre välja väikeses mõõtkavas. Tutvustame Tartu linnaruumis tehtud katsetuste näitel, mida igaüks meist elurikkuse suurendamiseks ära teha saaks.
Vahel piisab inimese elu põrguks tegemiseks paari alastipildi lekitamisest koos tema nime või sotsiaalmeedia kontoga nende kõrval.
Kui olete olnud hädas, et teid kummitab lugu, mis teile üldse ei meeldi, kuid mis kuidagi peast lahkuda ei taha, siis teadke, et võib minna ka hullemini. Muusikat on kasutatud läbi aja nii piinamis- kui ka propaganda tööriistana, mis võib kirjutada üle varasemad meeldivad mälestused.
Pihelgas otsib ridade kaudu vastuseid kahele vägivalda puutuvale küsimusele.
Levila viis 2020. aasta sügisel ellu projekti, mille käigus kunstnik ja režissöör Hanna Samoson rändas jalgsi läbi tulevase Rail Balticu trassi, keha külge kinnitatud GoPro kaamera ja nutitelefon.
Audio
Audio
Audio
Audio
IDA Raadio tähistab selle aasta mais oma 5. sünnipäeva. Juubeli varajaseks tähistamiseks kutsusime ellu ankeedi, milles tutvustame IDA saateid, saatejuhte ning nende tähelepanekuid muusika- ja kultuuririndel toimuvast.
Audio
Märtsis palusime Müürilehe aktivisti ankeeti täita Fashion Revolution Estonia eestvedajal Anet Adamsonil.
Kas vägivalda eksisteerib ka loomariigis? Kui jätta kõrvale olelusvõitlus toidu või paarilise pärast, on loomad inimesega võrreldes isekeskis toimetades üsnagi rahumeelsed. Olukord võib aga kardinaalselt muutuda, kui pildile lisandub inimene.
Valijad on rääkinud. Seekord valjemini kui ei kunagi varem taasiseseisvunud Eestis. Nad on seekord häälekalt nõudnud Eestit, mis oleks liberaalne, lääne poole vaatav ja kaitstud.
„Roheline päevaraamat” on Müürilehe rubriik, kust saab lugeda ökofeminist Maris Pedaja isiklikumat laadi mõtisklusi õhus olevatest suurtest keskkonnateemadest.
Tundub kohane, et saan intervjueerida katkema kippuvate suhete teemalise näituse kuraatorit ja osalevaid kunstnikke meili teel, igaühe vastused ankeetlikult eraldiseisvad. Nende kogemusi ja mõtteid ühendavad aga selgelt nähtamatud niidid, tunded, kogemused.
Neljapäeval, 9. märtsil esitleb noor eesti muusik HOSTILE enda 10. märtsil ilmuvat eksperimentaalelektroonilist plaati „RED—LiNE”. Internet Cafe korraldatud esitluskontsert leiab aset muusikasõpradele juba tuttavas Sveta Baaris.
Audio
Sõnad ei ole lihtsalt kahjutud info edastamise tööriistad, vaid kõne ja keelega saab teha ka asju – seejuures mitte ainult häid. Lisaks ilmselgele vaenule üleskutsumisele, solvamisele või ähvardustele võib kahjustav keelekasutus olla esmapilgul märkamatu, kodeeritud ja alateadlik.
