Persoonibränd kui õnnistus ja õnnetus: Brigitte Susanne Hundi kaasus
Iseendast brändi tegemine kõlab nagu oma aja peremehest diginomaadi unistus, aga mis saab siis, kui bränd, mida on aastaid ehitatud, inimteguri tõttu lagunema hakkab?
60. Veneetsia biennaali – kunstimaailma suure ühendaja ja lõhkirebija –, avamisnädal on seljataga ja nüüd on ilmselt hea aeg lühidalt kõike meenutada.
Pandeemia ei huvita enam kedagi. Ometi toimub kõik praegu sellest mõjutatuna, küllastununa tagajärgede maitsest.
Maailmas, kus kapitalistlike suhetega takistatakse ja ka ergutatakse loovust, on autonoomne kunstnik saanud ebakindlaks muutunud töö musternäiteks. Mida see tähendab? Ja mis määratleb kunsti üleüldse kui „tööd”?
Tähelepanu-tähelepanu! Müürilehe toimetus pani tähelepanumajanduse numbri tarvis kokku kümme küsimust, millele tähelepanu osutada.
Räägime asjast – kuidas tuua Eestisse maailmaartiste ja miks see meile kasulik on? Miks on hetkel nii, et siia jõuavad ainult teatud artistid, aga Taylor Swift, Harry Styles, Justin Timberlake, Maroon 5 ja paljud teised mitte? Mida saaksime teha, et seda tendentsi muuta?
Lugu Preobraženskoje küla kangelase koju saabumisest.
Tööstusrevolutsioon oleks nagu möödas, kuid paistab, et ühiskonna ja une suhe on endiselt kusagile 19. sajandisse jäänud! Selles ühiskonnas on eelisseisus varajased ärkajad, samas tõstetakse kilbile produktiivseid indiviide, kes praalivad, kui vähe aega nad magamise peale raiskavad. Ehk oleksime aga sootuks õnnelikumad, kui saaksime toimida omaenda sisemise kella järgi?
Krooniline unetus on üks enim levinud ja samas aladiagnoositud psüühikahäireid. Magamise alaväärtustamine ühiskonnas tähendab, et unehäiretega inimesed ei oska abi küsida, mis avab omakorda ukse depressioonile ja südamehaigustele. Uurisime lähemalt, milline on elu, kui und ei tule.
21. sajandil võib reklaam kolida unenägudesse ja uneteadus laborist magamistuppa, panustades nutiseadmete abiga kaudselt unekriisi süvenemisse.
Kas mäletame veel omaaegseid ekraanisäästjaid ja arvuti toitenupust väljalülitamist kooli- või tööpäeva lõpus? Millal aga viimati oma nutiseadme päriselt välja lülitasime? Kui me masinad ei puhka, kas meie siis puhkame?
Kuigi täiskuud saadavad lood libahuntidest ja selle mõjust meie käitumisele, pole seda teaduslikult lõpuni tõestatud. Ometi oleme temast lummatud.
Avalikus ruumis silma looja laskmine pole Eesti linnades just kuigi levinud tegevus, samuti ei vaadata sellele kuigi suure poolehoiuga. Ehk vajaks olukord parandamist?
Luua või jagada? Iseend promoda või mitte promoda? Vaatemängulisus või humble mull? Instagram või TikTok?
Kristel Rebane luuletab sellest, kuidas parema elu nimel võimlema peab.
Sotsiaalmeedia mullis käib kaubategemine meeldimiste, südamete ning nunnude emoji-reaktsioonide valuutas. Oma päevase dopamiiniannuse tõstmiseks võetakse appi nii selfid, meemid, lapsepõlvefotod, kassid kui ka kapibaarad. Vestlustes säästavad aga aega naerunäod ja püstised pöidlad.
„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord räägib oma tööst äsja aasta videokunstnikuks kuulutatud Alyona Movko-Mägi.
Kunstikoguja kapist väljas – Volta galeriis eksponeeritakse Kaupo Karelsoni erakogusse kuuluvaid kaasaegsete naiskunstnike töid, kõrvutades neid meeskunstnike omadega.
Mis väljundid on noortel arhitektidel, et Eestis läbi lüüa, kui arhitektuurivõistlused ei võimalda enam jalgu alla saada?
Sel laupäeval, 13. aprillil toimub HALLis tumedale elektroonilisele muusikale keskendunud pidu Beats From The Vault. Sel korral teeb üritusel live-etteaste Marooned Gruusiast, kes seob omavahel eksperimentaalse elektroonika, industrial’i, tummised rütmid, kõlavad helimaastikud ning vokaali, mille eest vastutab lauljanna Saturnia.
„Biwa järve 8 nägu” astus kogu täiega fetišeerivasse orientalismipange.
Pöörame ajaratta 60ndatesse – eelmise sajandi ühte revolutsioonilisimasse ajastusse popmuusikas, kui sündis ja rahvast hullutas psühhedeelne rokk ning jõudsalt kogusid populaarsust nii surfi- ja progressiivne rokk, barokk- ja päikesepaistepopp, soul, funk kui ka Ladina-Ameerika muusika. Just selle kümnendi kirjus arhiivis juhatab teed DJ ning IDA Raadio saate „Time Beat” juht Kertu Laherand.
Kas me tahame elada maailmas, mis juhindub pidevalt soolestikus toimuvast? Kas tähelepanumajanduse punutud kõikehaaravast võrgustikust on võimalik välja murda?