Justkui kaasaegne „Meister ja Margarita” kinolinal

„Borgman” (2013, Holland, Belgia). Režissöör, stsenarist ja produtsent Alex van Warmerdam, osades Jan Bijvoet, Hadewych Minis, Jeroen Perceval jt. 113 min.


„Borgman” (2013, Holland, Belgia). Režissöör, stsenarist ja produtsent Alex van Warmerdam, osades Jan Bijvoet, Hadewych Minis, Jeroen Perceval jt. 113 min.

Ühel päeval saabub keskklassi kuuluva hollandi perekonna uksele räpane tegelane, kes tutvustab ennast vale nime all Anton Breskensina. Võõras väidab, et tunneb pereema Marinat ning soovib minna pesema. Just nimelt vanni, ei midagi muud! Loomulikult ei tekita see naises ega tema abikaasas just kõige meeldivamaid emotsioone ning Borgmani esimene kohtumine oma ohvritega möödub negatiivselt.

Hoolimata kõhklustest ning veendumusest, et tegelikult ei tunne ta Borgmani, ei suuda Marina panna vastu kummalisele tõmbele, mida mõistetamatu härra temas tekitab. Ta lubab kutsumata külalise siiski salaja oma koju ning võimaldab talle vanniskäiku ja kehakosutust. Borgman, tundmatu saatanlik tegelane, lastakse pikkamisi lahke pererahva loal majja elama ning ei möödu palju aega, kui tal on seal oma tuba ja ta asub perekonna juures aednikuna tööle. Eelnevalt on tarvis vabaneda aga vanast aiatöölisest ning selle pisiasjaga saab Borgman hakkama endale iseloomulikul ja õõvastaval viisil. Linateosele üldomaselt lahendati olukord pehmelt öeldes kentsakalt ja väga julmalt, abivahenditeks ämber, tsement ja meestelips.

Hollandi vanameistri Alex van Warmerdami omanäoline triller, milles on parasjagu komöödia sugemeid ja pisut nikastanud huumorit, näitab, et režissöör on endiselt äärmiselt heas vormis. Peagi hakkavad majas toimuma veidrad sündmused ning alguse saavad deemonlikult tragikoomilised mängud. Kõige selle õudusunenäolise tohuvabohu keskel lüüakse kildudeks tavapärase perekonna harmooniline idüll, kokku varisevad tõekspidamised ja arusaamad ideaalsest elust ning pole kahtlust, et Borgmanil on selles kõiges oma osa. Ekraanil toimuv mõjub vaatajale parasjagu absurdselt, kuid samas kaasakiskuvalt. Filmi vaadates tekkis paratamatult paralleel Mihhail Bulgakovi suurteosega „Meister ja Margarita”. Rääkiva hiiglasliku musta kassi asemel toimetavad majas aga inimkeelt mõistvad kõhnad koerad.

Borgmani saabumise järel seab end majas sisse ka müstiline kaaskond, kes sealse elukorralduse juhtimise üle võtab. Antropomorfsete loomade kõrval ilmuvad kuskilt imelikud mehed ja naised, kes koristavad jälgi Borgmani pööraste ja julmade toimetuste tagant – kuid need on vaid üksikud näited. Kogu selle värvika seltskonna tumedad teod püüavad justkui raputada unest kodanlikku maailmavaadet ja inimesi, kelle ainsateks eesmärkideks elus on perfektne kodu, lapsed ja maja looduskaunis kohas. Märkimisväärsed on detailid, millega lavastaja annab edasi kesklassi elu tunnusjooni: pidevalt töötav mees ja rahulolematu pereema, Iittala nõud, skandinaavia disain, heledapäised lapsed, noor kleenuke lapsehoidja jne. Filmis toimuv on kohati irreaalne, jõhker ja jahmatamapanev, kuid peaks sobima täiuslikult küsimärke tekitavat musta huumorit armastavatele inimestele.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Filmikriitikute suleproov 2025. Utoopiad ja düstoopiad
12 min

Filmikriitikute suleproov 2025. Utoopiad ja düstoopiad

Filmikriitikute suleproovi töödest kerkisid esile need n-ö inimlikumad ja originaalsemad tekstid, kus kelmikus ja isegi mõningased apsud mõjusid värskendavalt. Suurepäraseid ja lahedaid kirjutisi oli omajagu – leidus sotsiaalset tundlikkust, kriitikat, lusti ja huumorit.
Filmikriitikute suleproov 2025: utoopiad ja düstoopiad
Sabrina Grdevich Steven Spielbergi filmis „A.I. Artificial Intelligence”, 2001
,
2 min

Filmikriitikute suleproov 2025: utoopiad ja düstoopiad

See tuleb taas – Müürileht kutsub osalema filmikriitikute suleproovil, mis võtab seekord luubi alla utoopiad ja düstoopiad!
Kiirkohting: Margit Lillak ja Roosi Mai Järviste
Margit Lillak ja Roosi Mai Järviste.
6 min

Kiirkohting: Margit Lillak ja Roosi Mai Järviste

Eelmisel nädalal jõudis kinodesse dokumentaalfilm „Siit ta tuleb, Roosi”, mille režissöör Margit Lillak on varem eesti vaatajate teadvusesse jõudnud linateosega „Südamering”. Uurime, mis tunne oli elada kaamerasilma all ja missugused dilemmad tekkisid teismelise elust filmi tehes.
Müürileht