Ehk hulkuvate koerte haukumine, romantikute unistused, revolutsionääride utoopiad ja laisklejate poolikud mõtted. 

Poeedi eessõna: An angel fallen from grace

Kujutage ette kruiisilaeva, kus on basseinid, kasiinod, restoranid, saksa pensionärid ja veel palju asju. See on üks neist vägevatest merel hõljuvatest ujuvlinnadest nimega Harmony of the Seas või midagi sellist. Tekil vaatavad kõik järgmise vahesadama poole, pilgud naelutatud horisondile. Teised poodlevad, söövad, roojavad. Sitt voolab muidugi merre, laeva voolusängis käib korralik möll. Keegi ei tea aga, et sinna möllu keskmesse on kukkunud üks reisija. See reisija oli laeval olnud päris pikka aega, ometi mitte kauem kui teised reisijad, ning ta ei mäletanud enam isegi, miks ta seal oli või mida ta sealt tahtis, seega pööras ta pilgu tagasi, otsides lähtesadamat, mingit märki sellest, kust see sõit pihta oli hakanud, kasvõi täpikest kuskil kaugel silmapiiril. Kõik, mida ta silm suutis haarata, oli laeva ahtris kohiseva kiiluvee metsik torm – lained, mis üksteist neelasid, hoovused, mille kokkupõrked moodustasid midagi, mida ta parema sõna puudumisel nimetas plahvatusteks, voolud, mille lihetest tekkinud seismiline energia imes kõik tumeda pinna alla, et see siis uuesti välja sülitada. See oli lummav, isegi kaasahaarav, ja transist üles ärgates on ta ise kõige selle keskel. Kiiluvesi kisub teda vastupandamatu jõuga laeva järel kaasa, nii et teeb, mis ta teeb, ei suuda ta end selle voolust vabastada. Laev aga jätkab sõitmist, inimesed roojavad, tsentrifugaalne pasarahe aina kasvab ja ta suudab end vaevu pinnal hoida. Selle laeva nimi on Progress.

***

Lugesin ühel päeval, et riigikantselei juures tegutsev, eksklusiivselt ettevõtjatest koosnev majanduskasvu ja efektiivsuse nõukoda (akronüümina nt MEN) tegi 450 ettepanekut riigi majanduse parandamiseks. Seal on hulk väärt ideid. Selleks et majandus kasvaks, tuleks kindlasti „jätta liha päritolumaa väljatoomine toitlustuskohtades vabatahtlikuks” ja „mitte nõuda riiklikule slogan’ile „WELCOME TO ESTONIA” eestikeelse tõlke lisamist”. Nagu ütles peaminister: töö käib! 

Juba ammu olen mõelnud, et tagumine aeg oleks kirjutada ebatõhususe ja majanduslanguse manifest või luua Tahtevõimetute ja Laisklejate Liit. Kogunevad need, kes viitsivad; esimesel koosolekul „otsustaks, kuidas otsustada” (et otsustada mida?), ning „otsus langeks pohhuiprintsiibil” (Psaiko). Või vähemalt – vähemalt! – luua ettevõtjate kõrvale alternatiivne nõukoda, veel parem mõni organ, mille eesmärk oleks vööd koomale tõmmata, ütleme näiteks askeesiministeerium (ministeeriumit juhiks keegi vaene ja keskpärane poeet, kes suudab uskumatult kasinalt, kuid sellegipoolest lõbusalt ära elada). 

Siin on selle hüpoteetilise organi hüpoteetilised ettepanekud. „Organ” muidugi vihjab mingisugusele organiseerituse määrale, aga ehk ainus, mis kõnealuseid ettepanijaid ühendab, on põlgus ettevõtjate, eriti suurettevõtjate vastu. See vastumeelsus võib olla põhjendatud (juba Kirjanik teadis, et üks tõeline soov võib olla ainult, et auto ülemusest üle sõidaks) või suhteliselt põhjendamatu („kõik ettevõtjad on ahned sulid!”). Võib-olla mitte isegi ettevõtjate kui selliste, pigem selle mõtteviisi vastu – selle mõtteviisi pideva manifesteerimise ja fetišeerimise vastu –, mida nad esindavad, või veel õigemini selle kitsa mõtteviisi laiahaardelise esindatuse vastu ühiskondliku elu otsuste langetamisel. Siin aga on sellisele mõtteviisile polaarselt vastanduva nõukoja 35 ettepanekut. Ei mingit dialektilist pinget, ei mingit dialoogi, kõigest hulkuvate koerte haukumine, romantikute unistused, revolutsionääride utoopiad, laisklejate poolikud mõtted.

1.  Kirjutada Vabariigi Valitsusele veel 400 ettepanekut.
2.  Sarnaselt Eesti Erametsaliidu ettepanekuga „kaotada ära lageraielangi piirang”, sest „kui mets on küps suurel pinnal, siis oli ta kunagi samal pindalal raielank või mittemetsamaa”, mis tähendab, et piirangu kaotamisega „taastatakse samasugune ajalooline maastik”, teeb meie komisjon ettepaneku kaotada eesti keele süntaks ja selle juurutamine haridusasutustes, et taastada ajaloolise mõmisemise revolutsiooniline potentsiaal. MMMMMMM
3.  MMMMMM
4.  Röövida Kristen Miikael, Michael, Mikal (?) ja aru saada, mida ta päriselt oma eluga teha tahab (ta näib olevat nii väsinud).
5.  Lõpetada kureerimine. Linnaruumi kureerimine, rahvusliku kuvandi kureerimine ja üleüldse igasugune kureerimine.
6.  Pista modernsus sinnasamasse.
7.  Tunnistada, et pole mingit kriisi. Või et olgu kriis või mitte, see ei muuda midagi. Et kriis on kõigest struktuur, pragmaatiline a posteriori, mis õigustab sundi meie jätkuvaks koosoluks. Ja sellest lähtuvalt: anda inimestele rahu – pole vaja kriisi internaliseerida! Mis juhtuks, kui kriisi enam poleks?
8.  Komisjon otsustas eelmise punkti ümber sõnastada: lõpetada surnud koera peksmine.
9.  Karistada lumpenkodanlust ja ükskõiksust („ma ei ole kiirustanud selles konfliktis pooli valima”) viie trahviühikuga kuus.
10.  Hõivata uusi eksistentsiaalseid territooriume, eirata etteantud identiteedimustreid ja kraapida „oma initsiaalid geodeetilisse punkti kanalisatsiooniluuki kruusakivvi pargipinki linnaosalehte elektrijuhtmeile äärekivvi veetorru trammiistmenahka” (Elo Valner)… Jätkata nimekirjaga.
11.  Mitte lasta Hollywoodil ja Vabariigi Valitsusel eksistentsiaalseid territooriume reterritorialiseerida.
12.  Keelata kogukondliku ühisvara erastamine. 
13.  Koostada juhend ökosabotaažiks.
14.  Edendada daatšade renessanssi.
15.  Saada valitsematuks.
16.  Anda Subcomandante Marcosele Maarjamaa Risti teenetemärk.
17.  Valida presidendiks folkpunkmuusik, kes näeb välja nagu patsiga hispaania kommunist.
18.  Saata terve mõistus haiglaravile.
19.  Ma arvan, et nüüd oleks aeg üheks napsuks.
20.  Analüüsida, kas oleks võimalik analüüsida (sic!).
21.  Siin ajab poliitik kõrvad kikki, uskudes, et ta on kuulnud tuttavat meloodiat. Hmm, mis see küll oli?
22.  Kehtestada, kehtestada, kehtestada. See kõik on nii kikkis, laused on vinnas nagu fallosed! Kehtestada, kehtestada, kehtestada!
23.  Vermida avalikust ruumist eemaldatud Lenini pronksbüstidest supiköögižetoonid.
24.  Vaadata kriitiliselt üle ühiskondliku elu aksiomaatilised eeldused: kasum, kasv, progress, SKP.
25.  Nüüdisajastada ühiskondliku elu aksiomaatilised eeldused.
26.  Lõpetada põhikooli lõpetajate piinamine küsimustega stiilis „Mida tähendab minu jaoks Eesti Vabariik?”.
27.  Lõpetada arbitraarsete ühiskondlike uuringute (à la „Hinda järgmist väidet skaalal üldse mitte – nõustun täielikult: „Olen oma eluga rahul.”” Elu? Mina? Mida?) korraldamine.
28.  Algatada fundamentaalsed ühiskondlikud uuringud (on teisipäeva hommik, teile helistab Peeter Ühiskonnauuringute Instituudist ja küsib (paistab, et talle endale üsna arusaamatult, võimalik, et ka vastumeelselt): „Kas teie meelest on „mina” adekvaatne kategooria inimtegevuse hindamiseks?”).
29.  Kaotada mõiste „turumajandus”.
30.  Politiseerida neutraalsena esinev majanduslik žargoon, taastada majanduslikes aruteludes sõna „kapitalism”.
31.  Seadustada angerjas maksevahendina (palk nagu libiseks käte vahelt minema!).
32.  Eraldada igale ettevõtjale amfiibne soomustransportöör, et ettepanekutest pungil bürokraatiasoos orienteeruda.
33.  Lõpetada ükskord see kuradi rehkendamine!
34.  Armastust, rohkem armastust!!
35.  Läbi ajada, ellu jääda, ära elada, hakkama saada, toime tulla jne.

Gregor Mändma on paljaste jalgadega unenägu.

kadi väli on animaator-illustraator, ema, uusmaakas.