Müürileht haaras sabast ja sarvedest neljal tudengiteatril, mis on Eesti harrastusteatrite hulgas tugevalt kanda, nime ja mainet kinnitanud. Eks on nii mõnigi kord juhtunud, et harrastajad suudavad mõnele professionaalilegi silmad ette teha. Trupid räägivad, kes nad on ja mida teevad. Ehk leiab ka mõni Müürilehe lugeja endale siit uue huvitava trupi, mille tegemisi jälgima asuda või millega liituda.
Piret Eesmaa
T-Teater on Tallinna Tehnikaülikooli tudengiteater, mis on sündinud siirast soovist teha teatrit. Seesama siiras soov ongi kogu truppi edasiviivaks jõuks. Mõnikord on seda rohkem, mõnikord vähem, aga vähemalt viimase 11 aasta jooksul on seda alati olnud piisavalt selleks, et teater kasvaks ja areneks. Seda siirust on publiku sõnul ka laval näha ning seda tavaliselt tudengiteatri juures kõige rohkem armastataksegi.
T-Teatrile panid 2001. aastal aluse kaks TTÜ „rebast”, kes olid mõlemad kooliteatri taustaga. Nad ei läinud teatrikooli, aga tahtsid teatrit ikka edasi teha. Kuna tehnikaülikoolis seda võimalust siis ei olnud, otsustasid nad lihtsalt luua ühe teatri, kus saaks teatrit teha. Ja tuli välja, et rauakoolis oli teatrihingega inimesi peale nende veel küll ja küll, alustades tollasest rektorist Andres Keevallikust, kes ideele algusest peale kahe käega kaasa aitas, ja lõpetades kõigi nende tudengitega, kes juba 11 aastat igal sügisel T-Teatri vastuvõtukatsetele tulevad. Trupi koosseis muutub igal aastal – keegi otsustab minna, keegi otsustab tulla, keegi, kes on ära läinud, otsustab naasta. Vahelduvatele nägudele lisaks on trupis ka inimesi, kes püsivad paigal ja leiavad ikka aastast aastasse vähemalt kaks korda nädalas aega, et tulla töö ja pere kõrvalt teatriproovi, kuigi nad pole juba ammu enam tudengid. See on kindlasti üks põhjustest, miks T-Teater on, nagu ta on, ning see on omane kindlasti kõigile tudengiteatritele. Mis see on, mis neid inimesi ikka ja jälle selle tegevuse juurde tagasi toob?
T-Teater on toonud lavale üheksa etendust, esinenud Tallinnas, Viljandis, Tartus, Kärdlas, Kuressaares, Rakveres, Turus, Londonis. Elanud oleme TTÜ (vanas) kolmandas ühikas, Teatrilaboris (nüüd Cabaret Rhizome), Telliskivi loomelinnakus. Nüüd tegutseme taas TTÜ linnakus eelmisel aastal valminud Tudengimajas. Meie lavastajateks on olnud Kristel Leesmend, Tamur Tohver ning tänaseni on suutnud meiega vastu pidada Margo Teder (mille eest oleme talle igavesti tänulikud). Senine publikurekord ehk 84 inimest ühel etendusel saavutati Nikolai Gogoli „Sineliga” Telliskivi loomelinnakus. Materjalivalik hõlmab nii klassikat (nt Shakespeare’i „Lõpp hea, kõik hea”) kui ka kaasaegset teatrit ning oleme ka ise materjali loonud. Möödunud aastal mängisime tükki pealkirjaga „Meie elu köögis”, mis oli pandud kokku ühisel inspiratsioonil põhinevatest lugudest.
Meil on vaja neid inimesi, seda tegevust, seda sehkendamist ja seda toimetamist. See ei ole ainult näitlemine, mida me seal teeme, see on terve teatri toimima panemine. Lisaks loomingulisele poolele sisaldab see ka päris palju organiseerimist, mille me kõik ise teeme, alustades raamatupidamisest ja promost ning lõpetades lava valmisseadmisega. Sellel kõigel on mingi eriliselt magus maik. Me oleme nõus selle eest lausa peale maksma ja maksamegi – 7 eurot kuus. Odavam kui nii mõnigi teine hobi, aga vastu saab selle eest hindamatus koguses energiat, kogemust ja värskust.
Tudengiteater on meie spunk. Ja kui sa ei otsi spunki, siis ei jää sa ka tudengiteatrisse pidama… Isereguleeruv mehhanism. Vot see on veel üks sõnaühend, millega T-Teatrit kirjeldada, sest meil puudub organisatsioonisisene hierarhia. Igaüks võtab ise endale vastutuse, mitte keegi ei ladusta seda kellegi õlule. Ja selline õhkkond tekitabki selle, mida meie vaataja meie esituses näeb – mingi värske energia.
Iga aasta Viljandis toimuvatel Tudengite Teatripäevadel öeldakse meile kõigile ikka: „Mässake! Tehke midagi pöörast! Te ei pea raha teenima, rääkige ausalt südamelt ära, mis teie hinge kriibib!” Tegelikult me natuke ikka peame raha ka teenima ja tühjale saalile ei meeldi kellelegi esineda, aga eks me ikka üritame selles suunas tüürida, et teha midagi pöörast ja natuke mässata. Mis tudengiteater me muidu oleks! Kes see siis veel mässab kui mitte tudeng! Viimasel ajal mässatakse muidugi üha tihedamini ka „päris”-teatris, aga maailm on täis põnevaid lugusid. Ma ei usu, et Eestis nii palju teatreid oleks (koos kõigi harrastusteatritega kokku), et me hakkaks üksteise eest huvitavaid lugusid ära rääkima.
Ankeet:
- Asutati: 2001. aastal
- Asutajad: Marko Kiisa ja Kaidi Lillep
- Ruumid: Tallinnas TTÜ Tudengimaja
- Mängukavas: „A. on keegi teine” (TTÜ linnakus)
- Proovisaalis: kevadel esietendub „Puukoristajad”
- Hetkel lavastamas: Margo Teder
- Internetis: www.tteater.ee, Facebook
