Jalutuskäik kuulsuse õhukesel jääl

Uurime tänavu kuulsusele keskenduva Maikellukese festivali eel selle esinejatelt, milline on nende suhe kuulsusega.


Uurime tänavu kuulsusele keskenduva Maikellukese festivali eel selle esinejatelt, milline on nende suhe kuulsusega.

1. Kuidas ja miks plaanid kuulsaks saada? 2. Kui kuulus sa praegu oled?

Henri Hütt

1. Kuulsus kui selline on hea vahetusvahend kultuuriruumis. Annan midagi – võtan midagi. See võiks olla üks edasiviiv energia. Teiseks sisemine edevus ja ambitsiooni kasvav ruum, mis mõlemad on sõltuvussuhtes tähelepanust.

2. Olles aktiivne pigem alternatiivses etenduskunsti sfääris, siis arvan, et mind tunneb heal juhul iga 64. inimene. Pole eriti huvi tundunud. Heitluse maailm vs mina võidab maailm. Siiski vahel üllatun, kui pean andma autogrammi või saan ootamatult sarnaste kommentaaride osaliseks: „Sina olid/oled ju see… jajajajajaja…”.

Raul Keller

1. Püüan kuulsust igal võimalusel vältida, seltskonnas hoian kuulsusest parajalt ohutut distantsi. Kuulsus on nakkav ja ei vali ohvreid! Mäletate ehk 1918. aasta Hispaania grippi? Kuulsus on sama hull, kui mitte hullem murdja. Soovitan sellised plaanid kohe maha matta!

2. Hommikuti olen täiesti tundmatu suurus, õhtupoole hakkab kuulsus vähehaaval kasvama, kulmineerudes hämariku saabudes. Magama minnes on harilikult mõnevõrra tagasi tõmmanud. Vahetevahel juhtub ka, et kuulsus närib, ei lase magada, sellisel juhul püüan enne magaminekut taimeleotisi juua. Raudrohu ja veriürdi tõmmis harilikult leeveldab akuutset kuulsusrikkust. Kui olen vahetult enne magamajäämist saanud mõne fännikirja või meeletult laike, on uni väga rahutu ja olen sunnitud tegema külmi, rahustavaid kompresse. Unes toob Elviseks kostümeeritud mees prügiautoga kotitäie aluspükse ja kallab selle mu kodutrepile. Halvimates unedes olen kurikuulus, räpase renomee ja turbaniga mees.

Maikellukese Päevad 2012

Maikellukese Päevad 2012

Kaja Kann

Maikellukese päevad hakkasid lähenema ja vaja miskit kuulsusega seotut teha. Noh, mina kuulus ei ole. Peaks kellegi appi kutsuma. Esimesena tuli meelde Tanel Padar. Kuulus on ta küll ja kui korraldajad nii kuulsusejanused on, olgu peale. Kustutan natuke nende janu.

Tanelit ma isiklikult ei tunne. Aastaid tagasin nägin teda Krahli baaris õlut joomas. No siis oli mul tütar 12-aastane. Heale emale kohaselt läksin ta juurde ja küsisin autogrammi. Ise kokutades, et vabandust, mina sinu muusikat ei kuula aga mu tütar kuulab ja kiidab. Tema oli lahke poiss ja andis autogrammi.

Nüüd siis kirjutasin talle Facebooki kaudu ja küsisin, kas ta aitaks mind hädast välja. Vaja end võõraste sulgedega kaunistada. Valetasin, et olen see tsikk, kes The Suni kontserdil taeva all keerelnud ja laulu kaunistanud on. Tegelt mina seda teinud ei ole. Kord küll käisin vaatamas, kui tütar köiega keerles. Vahet ju pole, teadagi need kuulsused, ega nemad tähele pane, mis ja kes ja kus. Tanel vastas kiiresti, et mäletab ja oli äge ja tuleks küll. Saime siis kokku. Tema mind ei tundnud, mina teda aga küll. Samal ajal kui ma oma mõtet tutvustasin, vaatas ta mulle sügavalt silma ja küsis: „Olid see ikka sina?”. „No tegelt ei olnud,” vastasin punastades. Tanel tõusis püsti ja lahkus.

Nii palju siis sellest kuulsusest.

Liina Keevallik

1. Kuidas: Elan siiani lootuses, et ühel päeval keegi lihtsalt avastab, et olen imelaps.

Miks: Kuulsus on otstarbekas, sest temaga saab sama asja eest rohkem raha küsida – tööandja kohustustesse lisandub sel puhul nimemaks.

2. Keegi pole veel tulnud filmima, kuidas ma kapoti peal sõidan. Arenguruumi on.

Kõrval Heli

1. Ei plaani kuulsaks saada.

2. Ainult võib-olla, ainult natukene kuulus – see tähendab ilmselt, et ei ole kuulus.

Riina Maidre

1. Kus ja kelle jaoks plaanida kuulsaks saada? Ega inimese hingele ei ole vist eriti hea, kui kuulsusest saab eesmärk omaette… Kuid ühe iseseisva kunstiteosena on selline perspektiiv siiski huvitav. Võib olla tõesti, et tegudel on tagajärjed…et äkki siis tõesti teadlikult: milline impulss anda ja kelle infovälja seos tekitada. Täis-plaanipärane tegutsemine ei oma siiski täis-õnnestumise garantiid. Sihtimine – põnev, sihist möödalask – viib teise kohta. Kas on olemas ka kuulsust kõrbes? Lihtne küsimus see ei ole.

2. Ei tea, aga mulle tuli hoopis meelde J.Viidingu/O.Ehala „Kodulaul”:

Kodu lõhn on eriline, kodu värv ja maik. Kodu on nii imeline tavaline paik. Kodus mõni väike asi korraga on suur. Kodu oleme me ise: väikene ja suur. Kodu see on rohkem veel kui sõna selgeks teeb. Kodu see on headus, mis meid paremateks teeb.

Kui mänguvõttena sõna „kodu” asendada sõnaga „kuulsus”, siis mida iseloomustavat „kuulsuse” kohta nii teada saab?

Kas näiteks: kuulsus, mis ei ole vägivaldne, on loomulik?! Kuulsus on kokkulepe?! Oska märgata märke?! Kuulsus – kerge argine kohustus?!

Katrin Essenson

1. Kuidas? Enesesugestsiooni teel. Mõtlen end sada korda kuulsamaks, sest mõtetel on kalduvus materialiseeruda.

Ja miks? – kuulsusega seostub pigem praktiline huvi: et oleks rohkem erialast, tasuvat tööd. Et mind teataks paremini. Et osataks minu poole pöörduda just mulle sobilike (nende „õigete”) ettepanekutega.

Etenduskunstiga seotud projektide algatamine ei ole kahjuks viimasel ajal praktilises plaanis väga ära tasunud. Julgen isegi öelda, et vabakutselisena puhtalt loominguga tegelemine ei tasu enam üldse ära. Seega otsin manageri? Agenti?

2. Ausalt, ei tea. Varem olin vist kuulsam.

Maikellukese festival toimub laupäeval, 25.mail, algusega kell 16.00 Kanuti Gildi SAAlis.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kaasaegne kunst ja käsitöö. Vaateid Aafrikast
Ousmane Sow’ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935–2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid – nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sow’ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sow’ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga – ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.
Ousmane Sow’ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935–2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid – nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sow’ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sow’ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga – ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.
10 min

Kaasaegne kunst ja käsitöö. Vaateid Aafrikast

Kõik, kes on kursis kaasaegse kunsti, biennaalide ja triennaalidega, teavad hästi, kui moes on praegu Aafrika kunst, käsitöö ja pärandtehnikad. Ent nagu kunstivälja suurte trendide puhul ikka, saadavad ka seda probleemid. Kui palju ja kas üldse on aafriklaste craft’i ilmumine Euroopa…
Institutsioonid ei nuta
11 min

Institutsioonid ei nuta

Tänapäeva kultuurimaastik ei soosi loomingut kui kunstniku vastust sisemisele sundusele või ühiskondlikule vajadusele, vaid dikteerivaks saavad taotluse vorminõuded ja parasjagu kuumad märksõnad. Fiktiivne dialoog uurib, millist vastutust kannavad selles olukorras kunstiinstitutsioonid ning kas seekord õnnestub midagi „päriselt olulist” ette võtta.
Siin ja praegu! Hetkeolukorrast ziinimaailmas
11 min

Siin ja praegu! Hetkeolukorrast ziinimaailmas

Ziinid (ingl zine’id) pole lihtsalt isevalmistatud väiketrükised, need on ka sõltumatud, alternatiivsed, kaootilised, mitmekülgsed, värskendavad, vabastavad… Neid teevad kväärid, pungid, aktivistid, kunstnikud, õpetajad, muusikud, käsitööhuvilised jpt. Mis on nende võlu ja mis vajadust need täidavad tegijate ja lugejate ning kogukondade jaoks?
Müürileht