Püha Jüri nimelise preemia pälvis režissöör Moonika Siimets

Eile, 29. mail toimus Balti Filmi- ja Meediakoolis Jüri Sillarti 70. sünniaastapäevale pühendatud Püha Jüri Päev, kus teistkordselt anti üle ka Püha Jüri nimeline preemia, mille pälvis filmitudeng ning andekas režissöör Moonika Siimets.


Eile, 29. mail toimus Balti Filmi- ja Meediakoolis Jüri Sillarti 70. sünniaastapäevale pühendatud Püha Jüri Päev, kus teistkordselt anti üle ka Püha Jüri nimeline preemia, mille pälvis filmitudeng ning andekas režissöör Moonika Siimets.

Moonika Siimets. Foto: Rasmus Kosseson.

Moonika Siimets. Foto: Rasmus Kosseson.

Lisaks 1000-eurolisele rahalisele preemiale, mille panid välja Eesti Kinoliit, Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ja Balti Filmi- ja Meediakool, sai laureaat rändreliikvia, mille on kujundanud klaasikunstnik Ivo Lill.

Preemia saaja valisid välja Tiina lokk, Tiina Andreas, Ly Pulk, Tanel Toom, Mait Mäekivi, Hardi Volmer, Peeter Simm ja Anneli Ahven.

Moonika Siimets on lõpetanud 2006. aastal Tallinna Ülikooli audiovisuaalkunsti osakonna režii erialal, aastast 2011 õpib ta Balti Filmi- ja Meediakoolis sama eriala magistriõppes. Ta on end täiendanud ameerika kirjaniku, näitlejanna ja stsenaristikaguru Judith Westoni meistriklassides ning olnud külalisüliõpilane filmi ja audiovisuaalse meedia osakonnas Inglismaal University of Central Lancashire’s.

Siimetsa tehtud filmide hulka kuuluvad näiteks dokumentaalfilmid „Maailmameister”. (2009), „Moekoer” (2010), „Salme saladus” (2012), lühimängufilm „Aeg ei peatu” (2012) ning hiljuti esilinastunud muusikafilm „Viimane Romeo” (2013).

2009. aastal pälvis Moonika Siimets Eesti Kultuurkapitali aastapreemia kategoorias „Suurim üllataja” filmide „Maailmameister” ja „Moekoer” eest.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Müürilehe kultuurikalender detsembris – mitte ainult jõulud
5 min

Müürilehe kultuurikalender detsembris – mitte ainult jõulud

Aasta lõpp tuleb kultuurihuvilistel õieti päris tihe. Veel enne kui kalender 2026 ette viskab, jõuab vaadata loodusdokke, uurida tekstiili ja ehteid, käia teatris ja kontserdil (ja rüübata vahuveini. . . .), tutvuda Gaza kirjandusega, kuulata stand-up’i, pillerkaaritada kabareel jne jne jne!
Moepolitsei. Palaganist Savile Row’ni ehk laialõikeline moespektrum ENKKLi näituse pidulikul avamisel
,
1 min

Moepolitsei. Palaganist Savile Row’ni ehk laialõikeline moespektrum ENKKLi näituse pidulikul avamisel

Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu näituse „Koos on soojem” avamisel sadas paksu moelörtsi. Kohati selgines trööstitu pillerkaar mõne hästiistuva rätsepaülikonna või elegantse pärlmutrikarva kleidi abil. 
Müürilehe kultuurikalender oktoobris
5 min

Müürilehe kultuurikalender oktoobris

Rehekuu on küll juba pea poolepeal, kuid kultuurseid ettevõtmisi jagub veel kamaluga. Leidub tantsu, süntpoppi, nooruslikku Soosterit, mõistatusi, muutust ja tervenemist, geomeetriat, suurt suremist, tuld ja röögatust!
Müürileht