Eesti Muusika Päevade preemiate laureaadid on Tõnu Kõrvits ja Mariliis Valkonen

Tänavuse Eesti Muusika Päevade preemiate laureaadid on heliloojad Mariliis Valkonen ja Tõnu Kõrvits. Preemiad anti üle täna õhtul, Estonia kontserdisaalis toimuval Eesti Muusika Päevade lõppkontserdil.


Tänavuse Eesti Muusika Päevade preemiate laureaadid on heliloojad Mariliis Valkonen ja Tõnu Kõrvits. Preemiad anti üle täna õhtul, Estonia kontserdisaalis toimuval Eesti Muusika Päevade lõppkontserdil.

Traditsiooniline Eesti Muusika Päevade (EMPi) preemia antakse iga festivali raames kahele heliloojale. Tänavu tegid esmakordselt valiku Eesti noored muusikaõpetajad, kes hääletasid oma lemmikute poolt kuuldud heilifailide põhjal. Nominendid valiti 2013. a festivalil esiettekandele tulnud uudisteoste seast. Eesti Muusika Päevade preemiat rahastab Eesti Autorite Ühing.

Tõnu Kõrvits (1969) sai EMPi preemia 2013. aasta festivalil esiettekandele tulnud orkestriteose „Ballaad (Dolorese lauluvihikust)” eest. Teose tõi esiettekandele Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Arvo Volmeri dirigeerimisel. Kõrvits loob poeetilist ja nägemuslikku muusikat, mis viib kuulaja rännakule looduse ja rahvapärimuse, inimhinge ja alateadvuse maastikele. Tema loomingut iseloomustavad lummavad meloodiad ja tundlik harmooniakoloriit ning varjundirikkad orkestrivärvid. Tõnu Kõrvitsa muusikas on äratuntavad nii eesti rahvaviisi põhjatu allikas kui ka eksootiliste kultuuride peegeldused. Üha enam esitatakse tema teoseid üle maailma. Möödunud aastal salvestati nt tema autorikontsert plaadifirma ECM tarbeks, Rahvusooperis Estonia esietendus aga tema ooper „Liblikas”. Kõrvits on saanud EMPi preemia ka 2003. aastal.

Mariliis Valkonen (1981) pälvis EMPi preemia 2013. aasta festivalil esiettekandele tulnud tsükli „Lendutõus” eest segakoorile ja keelpillikvartetile. Teose esiettekandel osalesid Tartu Ülikooli Kammerkoor ja keelpillikvartett Prezioso, dirigent oli Triin Koch. Valkoneni muusika sünni juures on eriti olulisel kohal intuitiivsus, tema muusikat iseloomustavad selged rütmid, jõulised žestid, värvikas fragmentaarsus. Tema muusikat on viimastel aastatel eriti sageli tellinud ja esitanud just koorid, ent Mariliis Valkoneni on tunnustatud ka kammermuusika eest. EMPil 2013 tulid esiettekandele ka Valkoneni naiskoorilaul „Sinu südames” (täpsemalt toimus ettekanne Kooriühinguga koostöös toimunud uue koorimuusikaga kontserdil „Koorumine”) ja ühe päeva jooksul kirjutatud klaveripala „Naeratus”. Mariliis Valkoneni koorimuusikat sai Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksvärava esituses kuulata ka tänavu Tallinn Music Weeki nüüdismuusikakavas, Eesti Muusika Päevade esitluskontserdil Mustpeade majas. Mariliis Valkonen on ka EMPi preemia laureaat 2006. aastast.

Eesti Muusika Päevade preemiaid antakse välja alates 2003. aastast. Varasemad laureaadid on Toivo Tulev, Tõnu Kõrvits (2003), Urmas Sisask, Tatjana Kozlova, Kristjan Kõrver (2004), Tatjana Kozlova, Malle Maltis, Tauno Aints (2005), Mariliis Valkonen, Märt Matis Lill, Lauri Jõeleht, Hideyuki Nishimura (2006), Märt Matis Lill, Helena Tulve, Malle Maltis (2007), Mirjam Tally, Kristjan Kõrver, Tauno Aints (2008), Margo Kõlar, Liis Jürgens, Tatjana Kozlova (2009), Toivo Tulev, Toomas Siitan (2010), Tatjana Kozlova, Peeter Vähi (2011), Märt Matis Lill (2012), Ülo Krigul, Liis Viira (2013).

Eesti Muusika Päevade lõppkontserdil kõlab Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esituses Helena Tulve uudisteos „Südamaa” klaverile ja orkestrile, milles soleerib pianist Mihkel Poll. Kodusesse Estonia kontserdisaali jõudis ka Erkki-Sven Tüüri „De Profundis”, mille maailmaesiettekanne toimus novembris Helsingis. Kolmas osa kõlab kolmele õhtule jaotatud Tõnis Kaumanni uudisteosest „Three Tails”. Ettekandele tuleb ka Heino Elleri „Sümfooniline legend”.

Igakevadine eesti heliloomingu paremikku tutvustav festival Eesti Muusika Päevad tähistab tänavu 35. tegevusaastat ja selle keskmes olid sümfoonilised suurvormid. Festivali korraldab Eesti Heliloojate Liit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

30. Naissoo-nimelise konkursi võitsid Marten Kuningas ja Raul Ojamaa
Marten Kuningas ja Raul Ojamaa.
,
2 min

30. Naissoo-nimelise konkursi võitsid Marten Kuningas ja Raul Ojamaa

Pühapäeval, 6. aprillil aset leidnud 30. Uno Naissoo nimelisel loomingu- ja interpretatsioonikonkursil saavutasid esimese koha Marten Kuningas ja Raul Ojamaa looga „Tagurpidi vaal”.
Intervjuu: Andres Valkonen
Andres Valkonen.
15 min

Intervjuu: Andres Valkonen

Bänditegemine on ikka üks suur seiklus ‒ eriti siis, kui taustal ketrab täistuuridel nõukogude riigiaparaat ja võimud juba pelgalt „valesti valitud” nime pärast lavalaudadelt minema tahavad peksta. Väntoreli asutajaliige räägib tolle aja muusikuelu võludest ja valudest.
Tüdrukud diskomuusika tippajast
Pillimehed ja üks kahendik ansambel Elektra koosseisust 1980ndate alguses.
3 min

Tüdrukud diskomuusika tippajast

Maikuuks paneb Frotee seitsmetollisele vinüülsinglile ehtsad eesti diskohelid. Need kaks pala ansambli Elektra repertuaarist on seni plaatidel ilmumata. Sellega seoses uurisime Elektra lauljalt Kadri Hundilt, mis kollektiiviga täpsemalt tegu oli.
Müürileht