Radikaalsete poliitiliste aktsioonide poolest tuntud vene performance-kunsti rühmituse Voina presidendiks kutsutud liige Leonid Nikolajev suri nädalapäevad tagasi 31-aastaselt õnnetuse tagajärjel.
Uudis ilmus algselt väljaandes RadioFreeEurope/RadioLibery, täiendanud Müürileht.
Voina asutaja Oleg Vorotnikov andis rühmituse blogis Free Voina teada, et 22. septembril Moskva lähedal puid raiudes juhtus Nikolajeviga õnnetus, mille tagajärjel langes ta koomasse ning suri hiljem haiglas. Surnukeha ametlik tuvastamine toimus Nikolajevi advokaadi Dmitry Danze andmetel 25. septembril [1].
Viimaste aastate jooksul valitsuse tagakiusamise tõttu radarilt väljas ja teadmata nime all elanud Nikolajev oli 2007. aastal Moskvas loodud radikaalselt vasakpoolse kunstirühmituse Voina (sõda vene k. – toim.) liige. Voina kurikuulsad Putini ja valitsuse korruptsiooni vastased kunstiaktsioonid on kunstirühmitusele toonud nii auhindu kui kriminaalteomenetlusi. Vorotnikov kirjutas Nikolajevi kohta, et tegu oli erakordselt vapra mehega, kes on vankumatu, kindlameelne ja usaldusväärne.
Voina aktsioonidest üks kurikuulsamaid on 2010. aastal Peterburi julgeolekuteenistuse peakorteri vastas olevale ülestõstetavale Liteinõi sillale joonistatud 65-meetri kõrgune fallosekarikatuur „Peenis vangis FSBs”, mille sõnum oli Voina ühe juhi, Tartu Ülikooli vilistlaste Aleksei Plutser-Sarno sõnul võimas fuck you vene võimude suunas.[2]
Nikolajevi soolo-performance’ite hulgas on näiteks n-ö sinise ämbri aktsioon („Hullumeelne Lenja on meie president!”, 2010), kus kunstnik kõndis nädala jooksul Moskva tihedaima liiklusega tänavatel sõitvaid autosid eirates keset teid, sinine ämber silmini tõmmatud. Kunstnik protestis selle vastu, et valitsuse ametnike transportmisel kasutati liiklusest läbimurdmiseks siniseid vilkureid, mille jooksul tekitasid ametnike autojuhid viimaste aastate jooksul rohkem kui saja viiekümnele jalakäijale vigastuste või surmaga lõppevaid liiklusõnnetusi. Hiljem samal aastal kordas Nikolajev aktsiooni, joostes üle Kremlist väljunud autode katuste, sinine ämber peas.
Voina rühmitus põimib oma aktsioonides tänavakunsti anarhistliku provokatsiooniga, mis on tihti Vene võime vihale ajanud, ent võitnud kunstikogukonna seas tunnustuse. Alates asutamisest 2007. aastal on rühmitus teiste aktsioonide hulgas korraldanud Moskva Darwini-nimelises bioloogiamuuseumis orgia „Ma kepin karupoega!” (2008, päev enne Dmitri Medvedevi presidendivalimiste võidu väljakuulutamist) ning lükanud kunstilise installatsiooni loomise nimel ümber miilitsaautosid valituse ja riigi julgeoleku võimuorganite korruptsiooni vastu protestimiseks („Lossipööre”, 2010). 2011. aastal tunnustas riiklik žürii Voina peenisekarikatuuri Peterburi sillal kaasaegse kunsti innovatsioonipreemiaga.
Voina üks tuntumaid liikmeid on ka siinmail uudisekünnise ületanud Nadežda Tolokonnikova, punkbändi Pussy Riot liige, kes viibis koos bändikaaslase Maria Aljohhinaga pea kaks aastat vangistuses Moskva Kristuse Lunastaja kirikus loo pealkirjaga „Jumalaema, aja Putin minema” esitamise eest.
Ka Nikolajev on olnud oma geriljaaktsioonide eest vangi mõistetud. 2011. aastal arreteeriti tema ja Vorotnikov politseiautode ümberlükkamise eest, ent pärast kolme ja poolt kuud vanglas lasti nad välja kautsjoni vastu, mille oli tasunud briti kurikuulus tänavakunstnik Banksy.
Aastal 2011 RFE/RLi vene osakonnale antud intervjuus ütles Nikolajev, et tema koos teiste Voina liikmetega eelistavad välismaale põgenemise asemel Venemaale jääda, et sundida kohalikku võimu rühmitusega arvestama. „Kui me ilmuksime välja Londonis või kuskil Eestis ja ütleksime, et oleme poliitpõgenikud, oleks see [Vene valitsuse] jaoks täiuslik lahendus,” ütles Nikolajev. Nad ei peaks meie suhtes kriminaalmenetlusi algatama ning me ei korraldaks siin enam aktsioone. Pole inimest, pole probleemi,” eelistas Nikolajev vene võimudele peavaluks jääda.
Voina asutaja Vorotnikov on koos abikaasa Natalja Šokoliga põgenenud Itaaliasse ning otsib seal poliitilist asüüli.
Loe Voina kohta lisaks:
FREE VOINA. What is Voina?
„Kunstirühmitus Voina ja teised: Teet Vespak tutvustab imeäraseid võimalusi, kuidas Venemaal kunstnikuna trellide taha sattuda”. KesKus, jaanuar 2011.
Hüvasti, kunstilise immuunsuse illusioon! Sirp, juuni 2012.
Pussy Riot – maskide taga. Eesti Päevaleht, jaanuar 2014.
[1]„Voina üks juhte: teeme ausalt ja omakasu saamata”. Eesti Päevaleht, märts 2011.
[2]„Russian Dissident Art Group Member Reported Dead”. RadioFreeEurope/RadioLiberty, september 2015.
