Eile algas Pärnus dokumentaalfilmide festival

Pärnu dokumentaalfilmide festival on jõudmas kuldsesse keskikka, sest Eesti vanima filmipeona toimub see juba kolmekümnendat korda. Samas on festival jäänud truuks oma sünnil antud tõotusele kaitsta põlisrahvaste keeli ja kultuuri, riigita rahvakildude õigust elule Päikese all.

Pärnu dokumentaalfilmide festival on jõudmas kuldsesse keskikka, sest Eesti vanima filmipeona toimub see juba kolmekümnendat korda. Samas on festival jäänud truuks oma sünnil antud tõotusele kaitsta põlisrahvaste keeli ja kultuuri, riigita rahvakildude õigust elule Päikese all.

Kaader Gruusia režissööri Marcin Lesiszi filmist „Kaamelimees Goran”.

Kaader Gruusia režissööri Marcin Lesiszi filmist „Kaamelimees Goran”.

Lisaks kuuele filmile, mis võistlevad ETV-s Eesti Rahva Auhinnale ja mida ühendab mõte LAPSED ON TARGEMAD, tuleb teatris Endla ja Uue Kunsti Muuseumis ekraanile veel sadakond dokki. Aga needki kõnelevad ajastu valusatest probleemidest. Lahkumisest maadest, kus elu pole enam võimalik, armastusest ja vägivallast perekonnas, inimeseks jäämisest ka kõige ebainimlikumates olukordades. Esmakordselt ilmuvad linale filmid, mida pole enam jäädvustatud inimkätega, vaid hoopis turvakaamerate ja droonidega.

Juubelifestivalil troonivad siiski need tööd, kuhu on pandud suur annus inimhinge ja südant. Eriti hingestatud on tudengifilmid Venemaalt, Poolast, Mehhikost, Egiptusest ning Eestist. Mitme riigi filmiõpilased sõidavad Pärnu mitte üksnes omi töid esitlema, vaid ka arutlema dokumentalistide rolli üle maailmaparandajatena.

Kuni reedeni saab Endlas ette- ja järelvaadata ka ETV-s etenduvaid võistlusfilme. Siis on filmisõpradel lihtsam langetada otsus, milline dokk teemal LAPSED ON TARGEMAD hääletada Eesti Rahva Auhinnale. Selle aupalga võitja selgub ETV otseülekandes festivali auhinnagalalt laupäeva hilisõhtul.

Võistlusprogramm kestab Pärnus kuni 17. juulini kuid 18. – 24. juuli jookseb ka valikkava lisaks Pärnule Viljandis, Heimtalis, Urvastes, Jõhvis, Manijas, Ares, Toris, Tõstamaal ja Värskas.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Teist tüüpi hundikarjast
3 min

Teist tüüpi hundikarjast

Crystal Moselle’i läbinisti siiras dokumentaal „The Wolfpack” kannab esmapilgul muinasjutulise kõlaga pealkirja, mille taga peitub hoopis sügavam lugu. Film pärjati käesoleval aastal Sundance’i Filmifestivali peaauhinnaga parima dokumentaalfilmi kategoorias.
Audiovisuaalses ülekülluses filmide tegemisest
Kaader filmist „Sixty Six” (Lewis Klahr, 2016)
11 min

Audiovisuaalses ülekülluses filmide tegemisest

Pärast postmodernismi tekkinud tunnet, et kõik on juba tehtud ja originaalne looming pole enam võimalik, tuleb selle kõigega siiski midagi peale hakata. Olemasolevast materjalist mosaiikide kaudu uue tähenduse loomine on nüüdisaegsete filmitegijate ülesanne, mis avab peale lugude ümberjutustamise ka võimaluse võimustruktuure…
14 filmi, mis loovad konteksti politseivõimu läbikukkumisele USAs
,
5 min

14 filmi, mis loovad konteksti politseivõimu läbikukkumisele USAs

Alton Sterling ja Philando Castile on järjekordsed nimed, keda me ei tohi kunagi unustada. Nad kaotasid oma elu tingimustes, kus valge inimese saatus oleks olnud teistsugune. Neile juhtumitele järgnenud politseivastane rünnak Dallase meeleavaldusel kogub polariseerunud kajastust meedias…
Müürileht