Nüüdisaja mehelikkuse kriis ja Euroopa põgenikud

Esmaspäeval, 22. augustil kell 17 toimub Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses Lõuna-Serbia kunstiajaloolase, kriitiku ja kuraatori Marko Stamenkovici loeng „Hello From The Other Side”, kus tuleb juttu nüüdisaja mehelikkuse kriisist ja Euroopa rändeolukorrast kunstiteadlase pilgu kaudu.

Esmaspäeval, 22. augustil kell 17 toimub Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses Lõuna-Serbia kunstiajaloolase, kriitiku ja kuraatori Marko Stamenkovici loeng „Hello From The Other Side”, kus tuleb juttu nüüdisaja mehelikkuse kriisist ja Euroopa rändeolukorrast kunstiteadlase pilgu kaudu.

Dejan Kaludjerovic „Violet Strong Boy" seeriast „The Future Belong To Us" I (2002). Autori loal

Dejan Kaludjerovic „Violet Strong Boy" seeriast „The Future Belong To Us" I (2002). Autori loal

Kuidas mahuvad tänapäeva „Euroopa põgenike kriisi” reservaati intiimsus, maskuliinsus ja inter-maskuliinne privaatsus? See ettekanne on jutustus „välispoliitikast” Euroopa ja tema teise poole vahel: see on kutsung mõtestama ja ümber mõtestama, millise määrani mõlemad pooled on kaasatud nii-öelda integratsiooniprotsessi, mis sobituks meie võimega ette kujutada „glamuursemat elu” kõigile ja samal ajal ka nii, et kõik sellest osa saaksid.

Pole mingi saladus: rännata välja ootuspärasest, kas poliitiliselt korrektsest või ebakorrektsest olukorrast, pöörates tähelepanu sellele ja sellega seotud probleemidele, annab kätte ainult veel ühe võimaluse praktiseerida sõnade ja piltide (või nende puudumisega kaasnevat) võimu inimliigis laiemalt – nende elude ja surmade, nende pahede ja voorustega ja teise ees tekkiva identiteedikriisiga. Kas te olete selleks valmis?

Marko Stamenkovic (1977) on kunstiajaloolane, kriitik ja kuraator Lõuna-Serbiast. Stamenkovici kuraatoritee algus jääb 2001. aastasse, kui ta veetis oma esimese praktika New Yorgi Artists Space’is, mis juhtus olema samas septembrikuus kui 9/11 terrioriakt. See kokkusattumus jättis tugeva jälje Stamenkovici vaadetele nii kunsti kui ka ühiskonnaelu osas. Oma filosoofia alases doktoritöös Ghenti ülikoolis (2014) uuris ta enesetapufenomeni kui üleilmastunud meediakultuuri tunnust. 2016. aasta aprillikuus viibis ta MuseumsQuartier Wien/Q21 kunstiresidentuuris, kuhu teda oli kutsunud BMEIA (Austria Euroopa asjade, integratsiooni ja välispoliitika föderaalministeerium).

Loeng toimub Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses (Vabaduse väljak 8, III korrus), kuhu pääseb Tallinna Kunstihoone peauksest, vajutades uksekella nr 5.

Ürituse leiad Facebookis siit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Me peame rääkima rassismist Eestis: pagulasteema sõnavägivald
Illustratsioon: Elise Tragel
9 min

Me peame rääkima rassismist Eestis: pagulasteema sõnavägivald

Eesti avalikus ruumis vohama hakanud rassistlik diskursus on mitmekesisem, kui see ehk pealtnäha paistab. Kategoriseerida üritades võib eristada agressorid segregeerijatest ja kultuurikaitsjatest. Veel sügavamale kaevudes selgub, et pagulased on toodud võltsohvriks.
Playtime! Igapäevaelu revolutsioon on meie võimalus
Jacques Tati filmis „Playtime” (1967) keeldub härra Hulot teda ümbritsevat vaatemänguühiskonda tõsiselt võtmast. Kaader filmist
4 min

Playtime! Igapäevaelu revolutsioon on meie võimalus

Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Sel korral mõtleb Liisa Kaljula sellest, kuidas võiks kaasaegne kunst postkapitalismi panustada ja millisest süsteemikriitikast on üldse tolku.
Kiirkohting: Kati Ilves
Kati Ilves. Foto: Virge Viertek
Kati Ilves.
4 min

Kiirkohting: Kati Ilves

Sel neljapäeval, päev enne Arvamusfestivali algust avatakse Paides videokunstinäitus „Raputada, mitte segada. Valik Eesti videokunsti 1997–2015”, mida kureerib Kati Ilves.
Müürileht