Põhja Konn – Põhja Konn (2016)

Põhja Konn on progressiivse roki bänd, kes andis hiljaaegu välja samanimelise debüütalbumi. Plaadi sõnaline pool pühendub eesti luulele, mis on osaliselt ajendatud Betti Alveri luulekogu „Tähetund” viiekümnendast sünnipäevast.

Põhja Konn on progressiivse roki bänd, kes andis hiljaaegu välja samanimelise debüütalbumi. Plaadi sõnaline pool pühendub eesti luulele, mis on osaliselt ajendatud Betti Alveri luulekogu „Tähetund” viiekümnendast sünnipäevast.

Kontseptuaalset tausta on aidanud luua kirjandusteadlane Mart Velsker, kelle sissejuhatava teksti leiab albumikaante vahelt. Selleks et võtta aga kokku LP muusikaline ja tekstuaalne tervik, ütleksin, et see on seikluslik, eeposlik ning klassikaliselt progerokilik.

Jääb mulje, et Põhja Konn on ammutanud palju inspiratsiooni 70ndate muusikast. Mõttesse kerkivad Genesis, Gentle Giant, Yes, eesti bändidest tunnen ära mõjutusi Rujalt. Samas pole need sarnasused sugugi pealetükkivad. Vastava sound’iga on loodud sobiv pinnas eesti luule avastamiseks. Sellel on kahtlemata ajalooline kõla, mida iseloomustab kohati isegi keskaegse muusika harmooniline keel, millest tuleb ka tervet albumit läbiv rõõmus seiklusjutulik pakilisus.

Tehnilise külje pealt on Põhja Konn tugev album/bänd. Jürgen Kütneri kitarrisoolod ei vea kunagi alt, rütm on alati paigas, Valter Soosalu vokaal on meeldivalt lennukas ja poeetiline. Kõige rohkem toovad aga naeratuse näole just suursugused, ütleks et isegi kuninglikud, rõõmuhõiskelised harmooniad.

Julgen soovitada Põhja Konna kõikidele eesti muusika austajatele. Selles on head emotsiooni, head pillimängu ning loomulikult head eesti luulet.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Marching Church – Telling It Like It Is (Sacred Bones, 2016)

Marching Church – Telling It Like It Is (Sacred Bones, 2016)

Taani post-pungi bändi Iceage ninamees Elias Bender Rønnenfelt üllitas oktoobris oma kõrvalprojektiga Marching Church värske kauamängiva „Telling It Like It Is”. Album on soovitatav tarbimiseks pimedas toas, mis helide mõjul täitub neoontulede, suitsupilve, tuttavate emotsioonide ja ahvatlevate tundmatutega.
The Boondocks – Thriller (2016)

The Boondocks – Thriller (2016)

The Boondocks on astunud debüütalbumiga võrreldes suure sammu edasi. Kui nende eelmine plaat „USB” püüdles korraga liiga mitmesse erinevasse suunda, oli laialivalguv ja kõlas kohati lahjalt, siis uuel kauamängival on tunda enesekindlust, küpsust ning terviklikkust.
Estrada Orchestra – Jazzbeatjäätis (Stereophonk, 2017)

Estrada Orchestra – Jazzbeatjäätis (Stereophonk, 2017)

Jazz-funk’i-bänd Estrada Orchestra on ühtaegu soliidne, avangardne, filmnoirilik, higine, veidi psühh ja natuke tolmune – nagu Meloodia plaadifirma džässiplaadid, mis on kahjuks paljudes plaadiriiulites tolmu koguma unustatud.
Müürileht