Kaspar Aus annab Kirjanike Majas sooloetenduse

Kahel järjestikusel laupäeval, 21. ja 28. aprillil kell 19 annab tantsukunstnik Kaspar Aus Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis etenduse „Soolo nullist nulli”.

Kahel järjestikusel laupäeval, 21. ja 28. aprillil kell 19 annab tantsukunstnik Kaspar Aus Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis etenduse „Soolo nullist nulli”.

Kaspar Aus. Foto: Epp Kubu

Koreograafia keskmes on Ameerika helilooja-muusikateadlase Paul Beaudoini (1960) heliteos „Shakti“ (2015), mida kuulates ja kuuldes tantsija liigub. Tajudes erinevaid liikumiskvaliteete ja muutusi helis, siseneb tantsija endas ja oma kehas meditatiivselt protsessidesse, mis väljenduvad tundlikes kehaliikumistes heli, ruumi ja publikuga suhestumisel. Heliteose kestus dikteerib tantsu kestuse, milleks on 2 tundi ja 34 minutit. Publikul tekib võimalus mitmeid kordi teosesse siseneda ja sealt lahkuda endale sobival hetkel.

„Minevikus veetsin palju aega Kirjanike Majas musta laega saalis, treenides õhtust õhtusse paaristantsu võistlusteks. Meelde on jäänud lõhn ja ruum, mis on tänaseni seal autentselt säilinud. Alati, kui satun maja kultuuriüritusele, siis piilun vargsi ka lava taha, kus olen tihti märganud traatharjasid tantsukingade taldadelt parafiini eemaldamiseks. Füüsiliselt tundub ruum minevikuga võrreldes sarnane, mille taustal märkan iseenda muutumist. Tants ei ole mulle enam sport ega ka ainult paaristegevus, vaid poeetiline kogemus ja väljendus, mille kaudu saab nii ennast kui ka teisi inimesi kõnetada. See on armastus, kuid mitte helita, mis liidaks ja lahutaks; armastus, mis väljendub helis, selle heli kuulamises ja kuulmises. Shakti osutab läbi elektrooniliste vooludena kõlavate heliklastrite naiselikule kosmilisele energiale, mis loob ja muudab,” ütleb Aus oma loomingu kohta.

Kaspar Aus on 2009. aastal lõpetanud koreograaf-lavastaja eriala magistrikraadiga Tallinna Ülikoolis. Isikunäitused Eestis on olnud „Kadunud ja Püha” (2011) Draakoni galerii keldrisaalis, „Onn” (2014) Disaini- ja Arhitektuurigalerii keldris ja „Koreograafia Amandusele” (2016) Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumis Paldiskis. Lisaks kuulub interdistsiplinaarsesse kunstirühmitusse Laik ja heli-tantsu kollektiivi Adhesion.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Intelligendid ei tantsi
Helle Mari Toomeli lavastuse „Sin alma / Con alma” proov Tartu Toomkiriku varemetes. Foto: Anne Tamm-Kivimets
Helle Mari Toomeli lavastuse „Sin alma / Con alma” proov Tartu Toomkiriku varemetes.
5 min

Intelligendid ei tantsi

Sattusin hiljuti lugema umbes kümne aasta vanuseid rootsi kirjandusajakirju. Lisaks artiklitele, mille sealt leida lootsin, jäi mulle silma üks tekst kroonikarubriigist – „Õiged kirjanikud ei tantsi” (Karlsson 2003). Ah nii siis? Jajah.
Miks kirikus ei tantsita?

Miks kirikus ei tantsita?

Sõltumatu Tantsu Lava eestvedamisel leiab sellesuvisel Arvamusfestivalil 12. augustil aset pisut provotseeriva pealkirjaga arutelu „Miks kirikus ei tantsita?”. Keskustelu sisuks on, kas usk päästab või hävitab maailma ning mis on kunsti roll selles. Iiris Viirpalu otsib tantsu ja religiooni kohtumis- ja lahknemispaiku.
Arvustus: Toorelt aus „MDLSX”
Foto: Simone Stanislai

Arvustus: Toorelt aus „MDLSX”

„MDLSX” on hümn vabadusele murda välja keha, nahavärvi ja genitaalide ette määratud raamidest, nagu seisab etenduskunstide festivali SAAL Biennaali tänavuse programmi kavas.
Müürileht