Ladyfest 2018: Ema on sul feminist!

Järgmisel nädalal, 10.–13. mail tähistab feministlik festival Ladyfest Tallinnas emadepäeva filmiürituste ja töötubadega.

Järgmisel nädalal, 10.–13. mail tähistab feministlik festival Ladyfest Tallinnas emadepäeva filmiürituste ja töötubadega.

Foto: Ksenia Makagonova

Ladyfest Tallinn on feministlik liikumine ja üritus, kus naised ja traditsioonilises soosüsteemis kahtlevad inimesed saavad üles astuda ja oma teadmisi-kogemusi jagada. See emadepäeva-Ladyfest on pühendatud feministidest emadele ja nende kaaskondlastele.

Hetkel leviva iibemure väljund on üleskutse saada kolm last, mida on võimalik tõlgendada kui naiste kehalist rakendamist rahvuslik-ühiskondliku eesmärgi ette. Idee sünnitusmasinast ei ole naistele tänapäeval enam meelt mööda. Teisalt on levimas ühekülgne kuvand feminismist, mis välistab emaduse ja millega paljud Eesti naised ei samastu. „Soovime meenutada, et nii emadusel kui feminismil on erinevaid tahke ja üks roll ei välista teist, vaid isegi võimestab,” ütlevad Ladyfesti eri „Ema on sul feminist!” korraldajad.

Emadepäeva programmi kuuluvad filmid, töötoad ja pidu. Üritustele on oodatud kõik sõltumata soost, vanusest, rahvusest, ametist ja auastmest.

Ladyfesti korraldajad on festivalile kirjutanud ka manifesti:

Soov saada või mitte saada lapsi
Laste arv, kelle sa oled eostanud, kandnud, sünnitanud, armastanud
See, kas su lapsed on tulnud misjonäripoosist, kõrbepäikese või katseklaasi alt
Füüsiline ja vaimne pingutus ja võimekus, millega sa oma lapsi kasvatad
Otsus olla lastega kodus või minna tööle
ei määra, kas sa oled feminist.

Kui elad veendumuses, et kõik inimesed on moraalselt võrdsed
olenemata soost, vanusest, nahavärvist, keelteoskusest
usulistest veendumustest, haridusest või sissetulekust
Võid ütelda oma lastele
keda kasvatad üksi, koos vanavanema, abikaasa, püsipartneri või terve kogukonnaga:
„Ema on sul feminist!”

Vaata festivali programmi Facebookist.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Lähedussuhted väljaspool heteronormi
Illustratsioon: PantherMedia
6 min

Lähedussuhted väljaspool heteronormi

Lesbidel, geidel, biseksuaalidel ja transsoolistel tuleb heterotest tihedamini ette, et perekonnana üksteise eest hoolitsevaid inimesi on terve võrgustik. Samas pole see mõnikord mitte isiklik valik, vaid rõhuvate struktuuride loodud sundolukord.
Sulatusahjude lõõsast arvuti taha ehk Kui võimalik on pehme mehelikkus Eestis
Kollaaž: Brit Pavelson ja Maarja Jullinen
10 min

Sulatusahjude lõõsast arvuti taha ehk Kui võimalik on pehme mehelikkus Eestis

Tartu Ülikooli vanemteadur Aimar Ventsel kirjutab Feministeeriumis, et Eestis pole käimas maskuliinsuse kriis, vaid vastupidi, siin on säilinud võimalused kunagise nõukogude proletaarse maskuliinsuse kohandumiseks uutesse oludesse.
Võitlus Poola abordikeelu vastu
„Pole naist, pole riiki,” kõlab sõnum abordikeelu vastu protesteerija plakatil Poolas. Foto: Flickri kasutaja Iga Lubczańska (CC BY 2.0)
„Pole naist, pole riiki,” kõlab sõnum abordikeelu vastu protesteerija plakatil Poolas.
8 min

Võitlus Poola abordikeelu vastu

Egert Rünne vestleb Eesti Inimõiguste Keskuse veebilehel ilmunud intervjuus Aleksandra Reczuchiga Poola abordikeelu tagamaadest ning vastuhakust. Aleksandra on antropoloog ja sotsiaalvaldkonna uurija, kes õpib praegu Poola Teaduste Akadeemias doktoriõppes, kus ta kirjutab konservatiivide ja liberaalide käitumisnormidest ning -mudelitest põgenikekriisi kontekstis.
Müürileht