Täna, 13.septembril avatakse KUMU Kunstimuuseumis Kaarel Kurismaa retrospektiiv

Neljapäeval, 13. septembril kell 18.00 avatakse Kumu kunstimuuseumis suuremahuline Kaarel Kurismaa retrospektiivnäitus „Kollase valguse orkester“.


Neljapäeval, 13. septembril kell 18.00 avatakse Kumu kunstimuuseumis suuremahuline Kaarel Kurismaa retrospektiivnäitus „Kollase valguse orkester“.

Kaarel Kurismaa „Valgusobjekt”, 1975/2017. Foto: KUMU

Kaarel Kurismaa on üks eesti heli- ja kineetilise kunsti alusepanijatest. Tema on ka ainsana hoidnud selle kunstisuuna järjepidevust alates 1970. aastatest. Ta on üks Eesti kunstiajaloo eripärasemaid loojaid, sünergilise platvormiga kunstnik, kes suudab mängleva kergusega ühendada väga erinevaid väljendusvahendeid: liikumist, valgust, heli ja füüsilist vormi ning seda nii väiksemates kui monumentaalobjektides.

Nüüd, mil Eestis on tekkinud tõsiselt võetav helikunstiskeene, on Kurismaa märgilisus üha kesksemal kohal. Tema kultuslik staatus teatud noorte kunstnike seas kinnistus juba sajandivahetusel.

Kaarel Kurismaa erilisus väljendub leidmaterjalide, mööbliosade ning neid liikuma, helisema ja vilkuma paneva elektroonika metamorfoosis. Tema liikuvad ja ümisevad objektid toimivad justkui hingestatud masinatena. Kaarel Kurismaa loomingut võib läbi erinevate perspektiivide kõrvutada näiteks Jean Tinguely, Bruno Munari, Robert Rauschenbergi ja kaasaegsetest kunstnikest Fischli&Weissi loominguga.

1970. aastatel viljeles Kurismaa popkunsti sugemetega heli-, valgus- ja kineetilist kunsti ning leidis avaliku väljundi, esinedes progeroki ansambliga Mess. Järgmisel kümnendil pöördus tema tähelepanu eelkõige joonis- ja nukufilmidele ning arvukatele avaliku ruumi objektidele, sh Tallinna Postimaja hävinud eskalaatori objektile, mis tekitas omal ajal palju vastuolulisi tundeid. 1990. aastatel hakkas Kurismaa viljelema peamiselt heliinstallatsiooni ja -skulptuuri, tehes kannapöörde nüüdisaegse vormikeele poole ning uue sajandi alguses leidis ta uue põlemise koos noorte kunstnike eksperimentaalprojektiga metabor.

Olulisel kohal Kurismaa loomingus on avaliku ruumi objektid, millest tänaseks on säilinud vähe. Samas kuuluvad teostamata objektide kavanditest nähtuvad ideed vaieldamatult tema loomingu juurde. Näitusel on välja pandud valik olulisematest kavanditest koos makettide ja fotodega. Käesoleva näituse jaoks on restaureeritud mitmeid objekte, sh ka neid, mida ei ole aastakümneid näitustel eksponeeritud.

Näitus „Kollase valguse orkester“ on osa Kumu kunstimuuseumi avangardiklassikute sarjast ning jääb Kumu kunstimuuseumi 4. korruse B-tiivas avatuks 23. veebruarini 2019.

Näitusega kaasnevaid programme näeb KUMU kodulehelt

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Ühe skeene kaardistus: helikunst
7 min

Ühe skeene kaardistus: helikunst

12. jaanuarini on Kumu kaasaegse kunsti galeriis avatud eesti helikunsti ajaloole ja kaasajale keskenduv näitus „Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku”, mille kureerisid Kati Ilves ja Ragne Nukk.
„Taimer” mõõdab Kunstihoones aja- ja ruumikogemusi
Kaarel Kurismaa üks taimer kuuest. Foto: press
Kaarel Kurismaa üks taimer kuuest.
,
1 min

„Taimer” mõõdab Kunstihoones aja- ja ruumikogemusi

„Taimer” mõõdab aega, tiksub, seob mineviku järgmiste aegadega, vanima uusimaga jne. Nii ka Tallinna Kunstihoone galeriis avatud näitus „Taimer”, mis arenes algsest plaanist teha kummardus siinmaise heli- ja kineetilise kunsti pioneerile Kaarel Kurismaale aegamööda järgmisigi generatsioone – nimeliselt Raul…
Nukufilm 60: Sünnipäev ja hauakivi – võimsad ja kõnekad sümbolid
Kaader filmist „Miriam mängib peitust”

Nukufilm 60: Sünnipäev ja hauakivi – võimsad ja kõnekad sümbolid

Animafilm kannab endast sümbolismi ning sümbolitega ümberkäimise tagajärgede eest vastutavad eelkõige inimesed ise, tuletab Mait Laas meelde Nukufilmi õnnitluskirjas.
Müürileht