Äreval ajal on inimõiguste osas varasemalt saavutatud rahvusvaheline konsensus hakanud murenema. Positiivse poole pealt astuti tänavu aga oluline samm internetikasutajate õiguste reguleerimise suunas.
Liberaalse demokraatia kui valitsemisvormi, mis inimõigustega seni hästi kokku on sobinud, jätkumine on 70 aastat pärast ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmist mitmel pool maailmas küsimuse all. Inimesed nii Eestis kui mujal on ärevad nii majandusliku olukorra kui ka identiteedi säilitamise pärast ja see on andnud üha enam võimalusi populistlikel paremäärmuslikel jõududel vaenu õhutades ja teistsugustega hirmutades toetust koguda.
Nii juhtuski, et rändepakti teema paisus aasta lõpus taas justkui ei millestki. Oportunistlik vastuseis ÜRO ränderaamistikule tähendas seda, et Eestit 160 maailma riigi esindajate seas Marrakechis seda sümboolselt toetamas polnud.
Kuidagi on ka juhtunud nii, et aastal 2018 arutame rohkem selle üle, kuidas naisi sünnitama panna selmet arutada, kuidas tagada kõigile võrdsed võimalused. #metoo või #minaka juhtis samal ajal tähelepanu sellele, kui normaalne on naistevastane vägivald. Tore on näha, et politsei on asunud probleemiga tegelema.
Tehnoloogia areng on loonud erakordsed võimalused jälitamiseks. Nii saab riik jälitada kõiki kodanikke, tööandja kõiki töötajaid ja internetifirmad kõiki internetikasutajaid. Selle mõju on suur, sest erinevaid andmeid kombineerides on võimalik luua erakordselt täpseid profiile laiade rahvamasside kohta, et neid siis ära kasutada, sageli inimõigusi riivates. Sideandmete säilitamise ja kasutamise osas jõudis justiitsministeerium sel aastal lõpuks esimeste tegudeni: valmis kavatsus välja töötada uus regulatsioon, mis asendaks tänast inimõigustega vastuolus olevat.
Interneti võime maailma muuta on muutunud ohu allikaks. „Liigu kiiresti ja lõhu asju” mantra pole enam nii atraktiivne, kui see on ühiskond, mis ära lõhutakse. Facebook jõudis kõige muu kahtlase kõrval kaasa aidata genotsiidile Myanmaris.
Aasta inimõiguste tegu oli kahtlemata Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumine, mis annab võimaluse võidelda tagasi kontroll isikuandmete üle. Eestis läks paraku selle õigeaegse rakendamisega halvasti: isikuandmete kaitse seadust uuendati alles aasta lõpuks, kuigi oleks pidanud palju varem, ja rakendusseadusega läks veel halvemini, seda ei õnnestunudki sel aastal vastu võtta.
Kooseluseaduse rakendusakte pole samuti veel vastu võetud. Samas on kohtute kaudu tasapisi õiguste praktilise kasutamise võimalusi välja võideldud. Inimõiguste keskuses toetasime lisaks varjupaiga ja kooseluperede valdkonnale annetajate abiga ka puuetega inimeste püüdlusi kohtu kaudu inimõigusi tagada.
Kari Käsper on Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja.
Esilehe pilt: Flickri kasutaja William Murphy (CC BY-SA 2.0)
