Keskkonnaprogramm 2035 ehk 12 sammu uue ökoloogilise poliitika suunas

Lähenevad valimised võiks olla see aeg, kui ühiskonnas toimub elav arutelu erinevate tulevikuvisioonide teemal. Kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Et diskussioon väljuks nelja-aastase valimistsükli raamidest, palus Müürileht seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Keskkonnapoliitikat aastal 2035 visioneerivad Peeter Laurits ja Herkko Labi Biotoopiast.


Lähenevad valimised võiks olla see aeg, kui ühiskonnas toimub elav arutelu erinevate tulevikuvisioonide teemal. Kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Et diskussioon väljuks nelja-aastase valimistsükli raamidest, palus Müürileht seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Keskkonnapoliitikat aastal 2035 visioneerivad Peeter Laurits ja Herkko Labi Biotoopiast.

Illustratsioon: Andrei Kedrin

Maailm elab üha kiirenevas ja ülekuumenevas süsteemis, mida toidab suure süsinikuemissiooniga energiatootmine ning aina rohkem ka päästerõngana tunduv taastuvenergeetika. Kuid mis tahes energiasisendi jätkuv suurendamine destabiliseerib süsteemi veelgi, kahandades seeläbi looduslike koosluste osakaalu ühises eluruumis ja hävitades nii elurikkust. Juurprobleem on kasvumajanduse prioriteetsemaks pidamine ülejäänud elu ees, isegi kui kasvu lõpptulemus on meie enda elukeskkonna ja ressursside hääbumine. Seega tuleb esmalt pidurdada energeetilist majanduskasvu, tagada teistele elusolenditele ja ökosüsteemidele inimesega võrdväärsed õiguslikud alused ning suunata Eesti areng lõputu parem- ja vasakpoolsuse vahel kõikumise asemel uue ökoloogilise poliitika poole.

1. Peame püüdma kahandada Eesti energiatootmist ja -tarbimist tasemeni 2000 kW inimese kohta aastas, mis on praegusega võrreldes kaks-kolm korda väiksem. Euroopa keskmine on praegu 5000–6000 kW per capita, USAs 12 000 kW per capita. Näiteks Šveits on püstitanud endale juba 2000 kW eesmärgi. Seame lühikesed tähtajad süsinikujälje otsustavaks kahandamiseks ja üleminekuks kahanevale energeetikale.

2. Elektri väiketootjad ja hajusvõrgustikud päästavad suurtest võrgukadudest, lisaks tagavad need terviksüsteemi töökindluse ja riikliku julgeoleku. Käivitame Eesti külades energiatootmise programmi, mille raames eksperimenteerida kohalike energiatootmisviisidega. Need edendavad kogukondlikku majandamist ja loovad uusi eeldusi elanikkonna tagasivooluks linnast maale. Odava taastuvenergia kättesaadavus peab saama peamiseks regionaalpoliitiliseks tõmbenumbriks.

Peame püüdma kahandada Eesti energiatootmist ja -tarbimist tasemeni 2000 kW inimese kohta aastas, mis on praegusega võrreldes kaks-kolm korda väiksem.

3. Keskkonna seisukord peab sisalduma mis tahes majandusarvestuses. Toome riikliku edukuse mõõdikutena sisse parameetrid, mille alusel hinnatakse elukeskkonna kui terviku seisundit tema enda seisukohast, mitte kui ressursside kogumit inimese jaoks. Rõhume vajadusele vaadelda keskkonnateemat kui turvalisuse garanti, mis on sama tähtis kui kaitsepoliitika. Tuleb õppida mõtlema ökosüsteemide tervise, teiste elusolendite heaolu ning eluslooduse ja inimtekkelise keskkonna ruumilise suhtarvu peale. Ainult sel moel on võimalik koostada tulevikustsenaariumit, mis tunnistab biosfääri kui vältimatut süsteemi meie ellujäämise garanteerimisel ning jätkusuutliku riigi, ühiskonna ja majanduse tagajat.

4. Muudame elurikkuse ja terviklikud ökosüsteemid uueks poliitiliseks artikliks Eesti välissuhetes ja diplomaatias, mis on 21. sajandil üha rohkem mõjutatud kliimamuutuste ja massilise väljasuremise laine tagajärgedest. Oleme suunanäitajad rahvusvahelises poliitikas kiirelt levivas arusaamas, et globaliseerumise asemel kerkivad järgmise poliitilise ja majandusliku trendina esile biosfäär ja selle protsessid.

5. Kasutame e-riigi rahvusvahelist mainet ning saame eestkõnelejaks keskkonnale turvalise ja säästliku digitaliseerimise vallas. Teeme Eestist semiootilise ökoloogia, tasakaaluliste arenguvisioonide ning uue ökotehnoloogia kasvu- ja katselava, mida toetavad meie tehnoloogiline kapital ja oskusteave. Kutsume e-residentsuse hüvedega Eestisse tegutsema uuendusliku ökoloogia ja energeetikaga tegelevaid idufirmasid, pakkudes neile riiklike programmide kaudu koostöövõimalusi Eesti teadlastega ja RMK kaudu juurdepääsu ökosüsteemidele. Sel moel suurendame ka e-residentsuse tulubaasi.

Riigimetsade majandamise asemel peab RMK põhiline eesmärk olema riigi omanduses olevate elupaikade ökoloogiline haldamine.

6. Reformime täielikult RMK põhialused. Riigimetsade majandamise asemel peab RMK põhiline eesmärk olema riigi omanduses olevate elupaikade ökoloogiline haldamine. Metsa majandamist saab toimuda selles kontekstis vaid nii palju, kui seda võimaldab elupaikade ökosüsteemne püsimine. RMK ei tegele enam puiduressursside, vaid metsa kui ökosüsteemse terviku haldamisega, ning muutub seeläbi kasumi teenimisele orienteeritud organisatsiooni asemel uute mudelite, teenuste ja platvormide innovaatiliseks arendus- ja ekspordikeskuseks. Keskse strateegilise tähtsusega on siin partnerite oskusteabe kaasamine ökoloogia, biosemiootika, elu-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnast ning tihe koostöö kohaliku elanikkonnaga riigimetsade ümbruses.

7. Otsime Euroopa Liidu siseseid poliitilisi lahendusi biomassi ja biomassist toodetava energiaühiku massilise ekspordi piiramiseks. Selle kõrval töötame välja selged printsiibid, kuidas väljuda biomassi taastuva roheenergiana käsitlemise nõiaringist olukorras, kus valemi teine pool ehk ökosüsteemid ise enam samal kujul tegelikult ei taastu.

8. Tekitame soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kõrvale töökoha volinikule, kes tegeleb meist erinevate elusolendite ja ökosüsteemide võrdse kohtlemisega. Voliniku ülesanne on luua koostöös juristidega visioonidokument selle kohta, kuidas ökosüsteemid ja suhted teiste elusolenditega oleksid Eesti õigusruumis esindatud. Seadustatud looduskaitse kõrval peavad olema Eesti õigusruumis esindatud ka ökosüsteemide ja elusolendite huvid.

Seadustatud looduskaitse kõrval peavad olema Eesti õigusruumis esindatud ka ökosüsteemide ja elusolendite huvid.

9. Kogu haljastus, nii linnades kui ka mujal, peaks rajanema kohalikele liikidele ja kooslustele, et hoida pärismaist elustikku ja anda sellele eluvõimalus.

10. Loome põllumajanduslike kemikaalide kasutuskvoodid, mis peegeldavad nende mõju mullastikule ja ökosüsteemidele ning loovad loetava seose majandusliku kasu ja keskkondliku mõju vahel. Kvootide tulu läheb otseselt mahepõllunduse arenguprojektide toetamisse.

11. Algatame riikliku juurdluse viimaste kümnendite jooksul metsaäris toimunu suhtes.

12. Käivitame koostöös sotsiaal- ja keskkonnaministeeriumiga programmi, millega töötatakse välja printsiibid ja praktika, kuidas muuta Eesti ökosüsteemid eestlase vaimse tervise üheks olulisimaks nurgakiviks.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Keskkonnakolumn: Kui loodus astub tunnistajapinki
6 min

Keskkonnakolumn: Kui loodus astub tunnistajapinki

Ligi 30 maailma riigis on omistatud loodusele juriidiline agentsus ja tagatud peamised konstitutsioonilised õigused. Need arengud panevad paratamatult küsima, mis kujul peaks legaalse staatuse saanud emake Maa kandma ka vastutust. Kas loodust peaks saama kohtusse kaevata?
Kuidas lisada ühistulisele energiatootmisele särtsu?

Kuidas lisada ühistulisele energiatootmisele särtsu?

Tugevnenud energiajulgeolek, rohelisem elukeskkond, kiirem regionaalareng, võrdsem ühiskond – kogukondlikule energiatootmisele panustades võiksime tabada mitu kärbest ühe hoobiga.
Inimõiguste programm 2035 ehk Kui invatualeti võti polekski enam Selveri infoletis?

Inimõiguste programm 2035 ehk Kui invatualeti võti polekski enam Selveri infoletis?

Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Inimõigustest aastal 2035 kirjutab Helen Talalaev Eesti Inimõiguste Keskusest.
Müürileht