Äsja Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus avatud helikunsti näituse „Sõna saab heli” raames kutsusime ankeedivaibale oma uusi teoseid eksponeerivatest Eesti helikunstnikest neli.
Esimesed kokkupuuted helikunstiga?
Teravdatud huvi kuulmise teel tajutava maailma vastu tekkis mul tänu umbes 6 aastat tagasi põetud kõrvapõletikule, mille tõttu kaotasin ühest kõrvast kuulmise kolmeks kuuks. Mäletan, kuidas mu tasakaalutunnetus ja ruumitaju selle tõttu muutusid, ja sain aru, kui palju helid meid tegelikult mõjutavad, nii füüsilises kui emotsionaalses mõttes. Umbes samal ajal hakkasin tegelema helide salvestamisega, sealjuures põnevaim osa minu jaoks oli klapid peas ringi kõndimine ja läbi mikrofoni võimenduse erinevate helide kuulamine. Mul olid salvestaja ja klapid kogu aeg taskus, võtsin nendega ette pikki retki ka loodusesse, aga enamasti otsisin helihetki igapäevaseid toimetusi tehes. Kui peale seda klapid peast ära võtsin, oli kuulmistaju on nii ergas, et maailm tundus kohe ühe kihi võrra rikkam.
Meeldejäävamad helikunstilised hetked, näitused, sündmused?
Väljaspool Eestit kogetud näitustest on kõige pikemalt jäänud kummitama Ragnar Kjartanssoni „Visitors” ja Hans Rosenströmi tajudega mängivad installatsioonid. Eestis oli selliseks märgiliseks näituseks minu jaoks Raul Kelleri „What You Hear Is What You Get (Mostly)” 2014. aastal EKKMis. Tahaks alati kohal olla kõigil Üle Heli üritustel ja tihedamini jõuda ka Riias toimuvale Skaņu mežs festivalile.
Sinu eeskujud, inspiratsioon?
Suurtest nimedest on inspiratsiooniks olnud David Tudori, Samson Youngi ja Ellen Fullmani tööd, aga on ka väga palju teisi, nii muusikuid kui ka visuaalkunstnikke. Ise saan kõige enam vahetut inspiratsiooni pigem tekstidest, näiteks on mind mõjutanud Salome Voegelini raamatud, aga samuti ka Bernie Krause ja David Rothenberg. Viimasel ajal olen enda jaoks avastanud ka heliloojate poolt kirjutatud tekste, näiteks Harry Partchi „Genesis of Music” või Iannis Xenakise märkmed enda tööde kohta.
Viimane hea kaasaegse kunsti elamus?
Mihkel Ilusa ja Martin Esko „T2” Kanuti Gildi Saalis.
Millest saad aru, millest ei saa aru (kunstis või elus üldse)?
Arusaamine kui selline on minu meelest natuke ülehinnatud. Empaatia võiks olla sellest olulisem.
Missuguse käskluse annaksid AI-mootorile, kui kasutaksid teda kunsti tegemiseks?
Slow down.
Maksimaalselt 10 sõnaga: mis on helikunst?
Kõrvadega mõtlemine.
