Tõsi, laulupidu on läbi, kuid see oligi ju alles algus! Kallaku vihma või paitagu me palgeid päike, Maarjamaa suvest leiab iga kultuurihuviline küllaga inspiratsiooni ja meelelahutust. Alljärgnevalt vaid mõned käsitsi valmistatud, kuid seda palavamad soovitused.
Rauno Thomas Mossi isikunäitus „Kohad pole kellegi omad. Vol. 2”, kus kunstnik esitleb viimase aja loomingut suureformaadiliste abstraktsete kompositsioonidega, avaneb Tartus galeriis Pallas 10. juulil. Moss on kasutanud elemente orfismist, suprematismist, futurismist, geomeetrilisest abstraktsionismist, konstruktivismist ja Bauhausist. Kuigi mõned neist on programmiliselt vastanduvad, ühinevad nad siin harmooniliselt. Semiootikust kunstnik on juhindunud kõikehaaravast intuitsioonist!
Kel möödunud suvel mingil põhjusel Maajaama ülipopulaarne tehnoloogilise kunsti vabaõhunäitus „Metsikud bitid” nägemata jäi, saavad tänavu 11.–27. juulini osa näituse miniversioonist. Esitatud on seitse varasemast tuttavat teost, millele on aga lisatud ka kolm täiesti uut installatsiooni. Bitid möllavad, andmed metsistuvad, pikslid uuenevad! Kolmekilomeetrine rada kulgeb Otepää vallas tehnoloogilise kunsti talu Maajaam ümbruses, liikudes läbi talumaastiku ja looduse.
17.–20. juulini ehib Illiku laid Saaremaal Orissaares end jällegi sulgede ja litrite, tüünete biitide ja ilusate inimestega, sest kätte on jõudnud I Land Soundi aeg. Sedakorda fookusega Euroopa ööelu valdkonnal, teeb festival lisaks kodumaistele tegijatele (IDA Raadio, HALL, Uus Laine, Still Out) koostööd ka mitmete kaugemate tunnustatud plaadifirmade, stuudiote ja meediaplatvormidega (mh Trommel, get‑traum, La Mamie’s). Õhtud tüürivad hommikutesse (ja/või vastupidi) paljude seas Traumer (FR), Sally C (IE), Nico Stojan (DE), Ajukaja, Nikolajev, Meisterjaan, OOPUS.
Ja siis ongi aeg lõunapoole sättida, sest Valgas vältab 18.–20. juulini teist korda lühifilmifestival Valga Hot Shorts (VHS), mis on sedakorda pühendatud kohanemise paradoksidele. Kokku linastub festivali põhivõistlusprogrammis 36 filmi 25 eri riigist. Teiste seas näeb Valga kultuurikeskuses festivalimenukeid, mis on reisinud enne läbi näiteks Cannes’i, Veneetsia, Toronto ja Sundance’i festivali. Lisaks on kohale oodata filmitegijaid Prantsusmaalt, Hollandist, Lätist ja Soomest (ja mõistagi Eestist).
Festival Võnge rändab tänavu juulikuu viimasel päeval esimest korda saarele, nimelt Hiiumaale, kus Viscosa Kultuuritehases astub nelja päeva jooksul neljal laval üles 34 artisti. Rahvusvahelistest peaesinejatest saabuvad Võnkele näiteks värvikas ja ettearvamatu Jacques Prantsusmaalt, Yorkist pärit indie-rokipunt King No-One ning põhjanaabrite duo Maustetytöt. Eesti muusika lippu hoiavad kõrgel paljude hulgas Anna Kaneelina, An-Marlen, Orelipoiss ja Karameel.
Ja ongi august käes! 4.–9. augustini muutub Tartu raekoja plats taas Eesti suurimaks vabaõhukinoks, sest oma ekraani rullib lahti PÖFFi armastusfilmide festival Tartuff. Festivali avab 4. augustil Richard Linklateri „Uus laine” („Nouvelle Vague”, 2025) ning järgnevalt jõuab kuue päeva jooksul suurele väliekraanile kümmekond armastusest kõnelevat filmi, lisaks näidatakse Elektriteatris dokumentaal- ja lastefilme ning toimub mitmeid eriüritusi.
Traditsiooniliselt Juhan Liivi muuseumis Alatskivil toimuv tänavune väike kirjandusfestival Eesti Kirjanik 2025 toimub 9. augustil alateemaga „Naiste voli”. Esinema tulevad teiste seas hinnatud autorid Kristiina Ehin, Eva Koff, Lilli Luuk ja Berit Petolai, vestlusringis arutlevad naiste rolli üle kirjanduses Johanna Ross, Valner Valme ja Mari Niitra. Lisaks jagatakse tiitleid, toimub köitekunsti töötuba, osta saab raamatuid ja õhtul saunagi.
Kohaspetsiifilise kunsti festival UIT kestab seekord 13.–17. augustini. Märksõnaga „Mängu linn” – sest uitajad on veendumusel, et mäng ei kuulu vaid lastele! – kutsutakse Tartusse installatsioone avastama, parkuurimist proovima, üheööklubisse tantsima, mängupäevale ja üldse. Mängule paluvad Skull Studio (CZ), heidundgriess (DE), Octavi Serra (ES), Lauri Lest, Mariann Drell & Ruuben-Jaan Rekkor, Sigrid Savi, Hanna Samoson, Eik Hermann jt.
15.–19. augustini toimub Narvas kolmandat korda rahvusvaheline Vabaduse festival, mis annab hääle loojatele eri riikidest, kes oma lavastustes julgelt vabaduse küsimust käsitlevad. Programmi – fookusega võimul, mälul ja identiteedil – kuuluvad lavateosed pea kümnest riigist, näiteks Ukrainast, Pakistanist, Türgist, Georgiast, Kuveidist, Kasahstanist ja Kõrgõzstanist. Festivalil esietendub mh Piret Jaaksi ja Mari-Liis Lille dokumentaallavastus „Sisekliima”, mis kõneleb Narvas asunud endisest Nõukogude militaartehasest Baltijets.
Etenduskunstide festival SAAL Biennaal laiub 21.–30. augustini Tallinna eri mängupaigus. Põhiprogrammi kuulub 12 lavastust, mille hulgas on nii rahvusvahelisi kui ka kohalikke töid. Näiteks Harald Beharie rituaalne „Undersang” esitab küsimusi kuulumise ja kultuurilise hõõrdumise kohta. Xenia Koghilaki „Slamming” tegeleb laval mosh pit’i praktikatega, mis loovad näilise raevu taga peituva kollektiivse rituaali. Lisaks etendustele töötubadest, kunstnikuvestlustest ja koosviibimistest koosnev kiudprogramm.
Südalinna Teatris (endises Vene Teatris) esietendub 30. augustil Astra Irene Susi „Un_stus”, mis ühendab rituaalseks teatrielamuseks pärimuskultuuri, ooperi, nüüdisaegse helikunsti ja etenduskunsti elemendid. See on kutse osalema tundlikul sisemisel rännakul – läbi unustatud unistuste, lapsepõlve jälgede ja kehasse talletunud ootuste. Laval muusik ja helilooja Maarja Nuut, sopran Annabel Soode, drag– ja performance-kunstnik Mikk Lahesalu ning lavastaja Astra Irene Susi ise.
Siia lõppu paneme aga ka väikese meeldetuletuse, et Pärnu ei koosne ainult rannast! Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on kuni 10. augustini avatud eesti ja hispaania illustratsioonide näitus „Peegeldused / Reflexiones” (kuraatorid Viive Noor ja Laura Pérez Granel). Näituse mõte oli peegeldada teineteise kultuuri muinasjuttude kaudu. Teatavasti on olemas lugusid, mis on väikeste variatsioonidega levinud üle maailma, aga on ka selliseid, mis on esinenud vaid teatud piirkondades.
