In memoriam: Jörgen Liik (12. märts 1990 – 11. juuli 2025)

Kahju on sellest, et me jäime ilma lummava elukaare kõrvaltvaatamisest. Nii kütkestava mehena kui ka oma valdkonna ühe liidrina.

Edasi, valgusesse!

Jörgen Liik. Foto: Rea Lest-Liik

Elu lakkamine on üks neid antuseid, mis inimesena sündinule alatiseks mõistatuseks jääb. Enamus õpetusi, mis juhendavad olemist ja olemasolemist, juhendavad ka olemasolemise lõppu. See juhendamine on alati kahetine – ühtaegu nii ainukese osalise jaoks, kui ka neile kõigile, kellel tuleb hakkama saada mitte kunagi päriselt kaduva jahmatusega taipamisest, et see on meie saatus. See on meie kõigi saatus, meil ei ole sellest pääsu. Nii nagu veri ja valu ei ole haigused, ei ole ka surm haigus. Ta on määrav signifikaator meie tegudele, meie unistustele, meie rõõmudele. Ta ei ole vaenlane vaid pigem treener, coach. Enesekindluses vankumatu nõuandja. Sest olemasolemises võib ta olla ka lahendus teiste seas, mis võib anda hääbuvale meelekindlusele ootamatu jõu ja vabaduse. Nagu kiri, millest on parem, et see saatmata jäi. 

Kuid ühest asjast ei pea vajalikuks erinevad õpetused liigselt rääkida, sest see on meil niigi loomuses ega vaja eraldi lahti seletamist – see on kahjutunne. Kahju on hämaramaks jäänud toast, tuttavast häälest, usaldusväärsest sõbrast, mehest, kes unistas nii nagu ei keegi teine. Sellest on kahju. Kahju on kutsumusest, mille eripäraks on priiskav ringikäimine elujõuga, loova libiidoga ja mida on mõnel anda rohkem kui teistel. Ja selle võrra on ju teada, et mure ja väsimus külastavad eelkõige neid, kellel on palju anda. Keskpärasust aga peaaegu mitte kunagi. Nii on seatud. 

Kahju on sellest, et me jäime ilma lummava elukaare kõrvaltvaatamisest – nii kütkestava mehena kui ka oma valdkonna ühe liidrina. Nii, nagu elukaar koosneb astmetest, millest ei saa mööda ega ümber, koosneb ka näitleja loominguline areng astmetest, millest ei saa ette rutata ega mööda hiilida. Mees Keskea Künnisel, Ülevaltsündinud Mees Hilises Keskeas, Ars Eroticas Kogenud Küps Mees, Vanem Mees Autobussis, Vaimse Terviklikkuseni Jõudnud Vana Mees, Mr. Kuldse Lootose Saladus – need on kõik need astmed, mis meil jäävad nägemata. Meil jääb koos Jörgeniga vananemata. Meil jääb nautimata ühe näitleja kunstnikutee oma kutsumuse arenemisel vapustavate nüanssideni. Sellest on kahju. 

Ei ole palju neid näitlejaid, kes on oma ande, mille Looja on neile andnud enese elatamiseks ja sellest ka rõõmu tundmiseks, otsustavad pühendada tervikuna oma kutsumusele ja mitte lõpetada juurdeõppimist, sünteesimist ka peale läbilööki. Mida iganes see ka meie maa ja rahva kontekstis ei tähenda. Need on need näitlejad, kelle tooni ja hoiaku tõttu inimesena minnakse vaatama filme ja etendusi, pealkirja või autorit teadmata. Jörgen tegi nii. Mitte oskused, vaid see toon, mida inimene endas ise muuta ei saa, annab talle selles valdkonnas domineerivad eelised. Jörgenil need olid.

Edasi, valgusesse! Valgusesse, mida ei saa mõõta luumenites ja mille allikat ei ole näha. See on olemine. Ja mitte lakata rahulikult sisse ja välja hingamast, ükskõik milliseid deemoneid me oma teel kohata võime. 

Olemasolemine lakkab siis, kui viimane meie hulgast lahkub. 
Tuli jääb põlema.
Seda tuld ei ole meil voli kustutada.


Edasi, valgusesse, Jörgen.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Arvustus: Nüüd võib seksist ja surmast rääkida
6 min

Arvustus: Nüüd võib seksist ja surmast rääkida

Maailm – vähemalt sellisel kujul, nagu seda praegu tunneme – on määratud lõppema ja seda eeskätt inimtegevuse tagajärjel. Ene-Liis Semperi „Nüüd võib sellest rääkida” küsib, millised inimloomuse tahud meile täpsemalt saatuslikuks saavad.
Arvustus: Tumeda paradiisi kaitseks
6 min

Arvustus: Tumeda paradiisi kaitseks

ERR päästis kohe pärast Triin Ruumeti teise täispika mängufilmi „Tume paradiis” esilinastust valla hävitaja Rasmus Kuninga, kes lammutas teose põhjalikult varuosadeks. Tundsin detailirohkes, kuid kohati jonnivas tagasisides konfliktset hõõrdumist, sest mina nägin Ruumeti tumedate varjude vahelt, vastupidi, palju lootusrikast.
Arvustus: Hetked meie elude katkendlikus reas
7 min

Arvustus: Hetked meie elude katkendlikus reas

25 aastat teatud määral sarnast vormi hoidnud Von Krahl on alustanud uut elu ja 14 aastat tegutsenud üksus on kadunud. Aga seda, milline on uue trupi kunstiline sõnum, saab näha esmalt Lauri Lagle lavastuses „Paratamatus elada ühel ajal”
Müürileht