Kolmandal kogumikul ei ole „Groove of ESSR”  vanadesse mustritesse kinni jäänud, vaid julgeb olla meeldivalt veider ja ootamatu.

★★★★☆

Nõukogude Eesti estraadi ja rütmimuusika varamud on viimase kümmekonna aastaga üsna põhjalikult tolmust puhtaks pühitud. Uuesti on rambivalgusesse tõstetud tüdrukutebändi MERL looming, Vaiguviiul andis välja Marju Kuudi kogumiku ja plaadifirma Frotee on suutnud nii mõnegi unustatud kodumaise hiti rahvusvahelise auditooriumi ette viia. Sari „Groove of ESSR” on otsekui nende protsesside samaaegne katalüsaator ja tagajärg, tehtud töö on purki püütud ja ilusti ära pakendatud. On meil üldse enam lugusid, mida avastada ja esile tõsta?

Kui kaks aastat tagasi ilmunud albumil „Groove of ESSR II” tundus tõesti, et järgitakse lihtsalt mugavalt esimese kogumiku edulugu ja täidetakse ära kõik vajalikud nišid, mida retrohipsteritel üle maailma vaja võiks minna, siis nüüd on julgetud seigelda ka radadel, kus pole varem käidud. Avalugu, Uue Generatsiooni „Nr. 3” esitleb nõtket ja õhulist progerokki, Heidy Tamme „Neiu väike” on kui õrn psühhedeeliatolm. Gunnar Grapsi „Tühjad pihud” sobinuks vabalt mõne 70ndate blaxploitation-veidruse tunnuslooks ning Els Himma „Samba” on kui soe suvetuul või nostalgiline linnulaul, kerge ja õhuline. 

Värve on siin plaadil varasemast rohkem ning kui „Groove of ESSR II” mõjus hetkiti kui suveniirkaup välisturistidele, siis värske väljalase on igati terviklik kuulamine ka kodumaisele publikule. Apelsini „Igatsus” ja Velly Joonase „Stopp, seisku aeg!” on meie jaoks ehk liiga ilmselged valikud, aga info üledoosi ajastul tasub vahel meelde tuletada ka iseenesestmõistetavat. Selle tasakaalustamiseks saame aga Helmut Aniko kvinteti „Buldogi”, täiesti ootamatu kuueminutilise fusion’i ja jethrotulliliku flöödiroki kokteili, mis piruetitab kuulaja ümber sellise hooga, et ajab lausa pea ringi käima. Jääb üle vaid loota, et kuskil arhiivinurgas on veel tolmu, mille saaks neljanda „Groove of ESSRi” kogumikuga ära pühkida…