Müürileht avaldab mitmeosalise artikliseeria, mis toetub üksteist kuud väldanud uurimistööle. Artikliseeria autorid soovisid andmepõhiselt mõista, kuidas ERR Gaza sõda kajastab.
Antisemiitlik, vägivaldne, terrorismi toetav, vasakpoolne, woke ja loll – sellise pildi maalib ERRi kajastus Palestiina solidaarsusliikumise aktivistist. Kui pildi loomisel ei piisa kohalikest sündmustest, saab lugusid alati kõmulisest välismeediast tõlkida.
Eelmised peatükid:
- ERR404: Kuidas rahvusringhääling tasakaalu kaotas
- ERR404: Palestiinlased kui anonüümsed numbrid
- ERR 404: Iisraellased kui Gaza sõja peamised ohvrid
Koostasime illustratiivse tabeli, kus on kujutatud ERRi nägemust keskmisest Palestiina solidaarsusliikumise toetajast.
ERR jätab mulje, justkui suurimad antisemiidid oleksid Palestiina vabaduse eest võitlevad vasakpoolsed üliõpilased. Halvemal juhul on Palestiina toetajad ERRi veergudel lihtsalt (kasutades Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimehe Eerik-Niiles Krossi sõnu) „Euroopa vasakpoolsed idioodid”, kes pannakse ühte patta Iraani, Venemaa, Hamasi ja Hezbollah’ga. Ühtlasi püüdis ERRi välisuudiste toimetaja Karl Kivil eriti 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses luua väga selgeid ideoloogilisi jõujooni, mille ühel poolel on radikaliseerunud vasakpoolsed, „woke-propaganda” all kannatavad ja antisemitismi viljelevad „karjuvad Palestiina-meelsed meeleavaldajad” ning teisel aatelised miljardärid, firmade juhid ja muidu rikkad vilistlased, kes „ühiskonda antisemitismi tõusu eest hoiatasid”.
Kindlasti ei sea me ühiskonnas levinud antisemitismi ega selle kasvu pärast 2023. aasta oktoobrit kahtluse alla, kuid nagu raporteerib USA ajakiri Jewish Currents, pole juutidele suurimaks ohuks mitte Palestiina solidaarsusliikumine, vaid – mõistagi – valgete ülemvõimu kuulutavad organisatsioonid. Nad kirjutavad, et paljudel antisemiitlikel juhtumitel, mida seostati Palestiinat toetavate meeleavaldustega, polnud tegelikku alust, kuna need olid seotud Iisraeli tegevuse kritiseerimise, mitte juutide vastu suunatud vihaga. See ei tähenda, et protestidel poleks ühtegi antisemiitlikku vahejuhtumit olnud, kuid neid oli nii vähe, et need paistavad „kõigest statistilise mürana” võrreldes selle ohuga, mida kujutavad endast rassistlikud paremäärmuslikult motiveeritud tegevused juutide vastu. ERR kujutab aga, vastupidi, selgelt suurima antisemiitliku jõuna just Palestiina solidaarsusliikumist, mis on tihti – ei saa salata – poliitilise telje vasakul poolel. Selle tulemusel ei tooda esile seda, mis on suuresti antisemitismi kasvu taga, vaid antisemitismist rääkimist kasutatakse vaid instrumendina usaldamatuse tekitamiseks Palestiina solidaarsusliikumise vastu.
Mõnikord läks Palestiina solidaarsusliikumise demoniseerimine ja Iisraeli ohvrinarratiivi ülalhoidmine ERRi veergudel jaburatesse kaugustesse, mida illustreerib järgmine tsitaat artiklist pealkirjaga „USA võimud mõistsid hukka juudivastased protestid ülikoolilinnakutes”:
Eelmisel nädalal ajas New Yorgi politsei laiali suure palestiinameelse meeleavalduse, mis toimus Columbia ülikoolis. […] Seejärel kerkis linnakuse uus massiivne Iisraeli-vastane telklinnak. Protestijad karjusid juudivastaseid loosungeid ning juudisoost tudengid teatasid, et ei julge enam ülikooli minna. […] Üks ajakirjandust õppiv juudisoost tudeng, kes läks kaema Yale’i linnakus toimunud meeleavaldust, teatas, et teda rünnati Palestiina lipuga silma.(22.04.2024)
Pange tähele, kuidas „palestiinameelsest meeleavaldusest” saab „Iisraeli-vastane telklinnak”, millest omakorda saab artikli pealkirjas „juudivastane protest”, mille kulminatsiooniks on rünnak „Palestiina lipuga silma”. Karl Kivili sulest on pärit ka teisi teemakohaseid näiteid:
Eelmisel pühapäeval toimus New Yorgis USA vasakpoolse rühmituse DSA korraldatud Iisraeli-vastane meeleavaldus. Varem on selle rühmitusega seostatud ka vasakpoolset poliitikut Alexandria Ocasio-Cortezi. Teisipäeval Ocasio-Cortez siiski distantseerus end sellest üritusest ja mõistis juudivastase propaganda hukka. (13.10.2023)
Selles lõigus defineerib Kivil Palestiina solidaarsusmeeleavalduse Iisraeli-vastasena, mis loob ühenduse sellesama meeleavalduse, „selle ürituse”, ja juudivastase propaganda vahel. Palestiinameelsus = antisionism = antisemitism – see on ERRi palestiinameelsete protestide kajastuses domineeriv ja läbiv seisukoht.
Siin on erandiks mõned üksikud Mari Peegli toimetatud artiklid, mis sama teemat käsitlesid. Tema kajastus on palju võimukriitilisem. Erinevalt Karl Kivili toimetatud artiklitest pole Peegli tekstide eesmärk meeleavaldajaid maha teha. Kajastades 2024. aasta kevadel Pariisis toimunud proteste, mida Joosep Värk Pariisis uurimas käis, annab Peegli toimetatud tekst korduvalt sõna meeleavaldajatele endile ning kirjeldab meeleavaldusi vahelduseks kui „empaatiatundelisi”.
Kahjuks kuulus protestide kajastamine enamasti mõistagi välistoimetuse, s.t Karl Kivili pädevusse, mis tähendab, et üldine arusaam protestidest ja protestijatest kujunes üdini negatiivseks. Miks on Karl Kivil kujutanud Palestiinat pooldavaid meeleavaldusi sedavõrd negatiivselt ja moonutatult?
Palestiina solidaarsusliikumine – kriminaliseerida!
Palestiinameelsete aktivistide tegevust on kritiseeritud juba alates 2023. aasta oktoobrist, kui kogu teemapüstitus raamistati „seadusliku” ja „ebaseadusliku” tegevusega. Sealjuures olid üksteisega vastanduvateks poolteks palestiinameelsed protestijad ning seadus/korrakaitseorganid. Üks esimesi teemakohaseid artikleid räägib palestiinameelsete meeleavalduste keelustamisest Prantsusmaal. Mõni päev hiljem ilmunud artikli pealkiri kõlab nii: „Saksa politsei ajas laiali ebaseadusliku Palestiina-meelse protesti”. Siis raporteeris ERR, et „Palestiina-meelsete protestide keelustamine oli seaduslik”, ning seejärel, et „kapitooliumi politsei oli sunnitud vahistama sadu meeleavaldajaid pärast ebaseadusliku Palestiina-meelse meeleavalduse puhkemist Kongressi büroohoones”, millele järgneb artikkel sellest, kuidas „Berliini politsei vahistas 174 Palestiina-meelset protestijat”. Kõik nimetatud artiklid on Karl Kivili toimetatud. Juba konflikti alguses avaldas ERR tekste, mis sildistavad meeleavaldajaid laia pintsliga ning äratavad nii nende tegevuse kui ka eesmärkide suhtes kahtlust. Meie hinnangul mängis selline kahtluse tekitamine rolli tee sillutamisel kogunemisvabadust piiravale ettepanekule, mille siseminister Igor Taro oktoobris 2025 ka välja käis. Õnneks see läbi ei läinud.
Kui nüüd viimased asjad polemiseerivalt kokku võtta, näib ERR ütlevat meile nõnda: maailmas käib juudijaht! Ja kes neid juute jahivad? Eks ikka vasakpoolsed idioodid, moslemid, üliõpilased ja Iisraeli-vastased agitaatorid. Ja miks nad seda teevad? On see „geneetiline antisemitism”, nagu pakkus välja David Vseviov? Või hoopis „woke propaganda ajupesu”, nagu „paljud vaatlejad muretsevad”? Igal juhul on tegemist patoloogiaga, ideoloogilise manipuleerimisega, kuna pole ühtegi legitiimset põhjust Iisraeli vastu tänavale meelt avaldama tulla. ERR juhib sellise narratiiviga tähelepanu eemale sisulistelt ja struktuursetelt teemadelt, millele konkreetsed meeleavaldused ja kogu palestiinameelne liikumine laiemalt püüavad tähelepanu juhtida, ning kirjeldab selle asemel meeleavaldajate tegevust ülimalt kallutatult.
Aktivistide tegevust demoniseerides töötas ERR kontrollsüsteemina, mis kohalikku Palestiina solidaarsusliikumist Eestis juba eos lämmatada üritas. Selliste terminite nagu „antisemitism” ja „terrorism” tähendused olid juba enne Vabaduse väljakul toimunud juhtumit olemas – tänu sellele oli politseil võimalik kurikuulus „Jõest mereni” loosung päevapealt spontaanselt kriminaliseerida. Neid tähendusi ei loodud kohapeal toimunud konkreetse situatsiooni selgitamiseks, vaid neid olemasolevaid tähendusi rakendati tagantjärele repressiivsete tingimuste õigustamiseks ning siis teeseldi, justkui kogu olukord oleks ilmselge ja jumala antud. Justnimelt teeseldi. Politseinik olevat kuulnud tollest loosungist esimest korda samal hommikul – pärastlõunal seletas ta meeleavaldajatele, kuidas selle keelustatus on üldteada.
Sanna Kartau on Tallinna kirjanik, kunstnik ja õpetaja.
Gregor Mändma on Palestiina sõber.
Karoliine Pärlin on Edinburghis elav tartlane, kes huvitub sotsiaalsetest liikumistest.
Mariann Jüriorg on tudeng ja aktivist, keda huvitavad praegu eri vähemuste kogemused, teaduse dekoloniseerimine ja põlisrahvaste epistemoloogiad.
Remi Fady Punak on Palestiina juurtega eestlane, kes tegeleb ajakirjandusanalüüsi ja infotehnoloogiaga.
Roosi Mai Järviste on rahvusvahelise poliitika ja ajakirjandustudeng, huvitatud rahvusvaheliste suhete uurimisest neokolonialismi kontekstis.
