Müürileht avaldab mitmeosalise artikliseeria, mis toetub üksteist kuud väldanud uurimistööle. Artikliseeria autorid soovisid andmepõhiselt mõista, kuidas ERR Gaza sõda kajastab. Viies osa keskendub sõjapidaja kujutamisele.
Jõu demonstreerimine on osa sõjapidamisest ja Iisraeli sõjavägi oskab seda hästi. On üllatav, kui sihikindlalt ERR Iisraeli kuvandiloomega kaasa läheb.
Eelmised peatükid:
- ERR404: Kuidas rahvusringhääling tasakaalu kaotas
- ERR404: Palestiinlased kui anonüümsed numbrid
- ERR 404: Iisraellased kui Gaza sõja peamised ohvrid
- ERR404: Woke-propaganda ajupesu ohvrid
Vaatame otsa hulgale ERRi uudisteportaali pealkirjadele:
- Iisraeli peaminister lubas Hamasi täielikult hävitada (12.10.2023);
- Times: Iisrael tappis Ismail Haniyeh’ drooni- või raketirünnakuga (01.08.2024);
- Netanyahu sõnul hõivab Iisrael kogu Gaza sektori (08.08.2025);
- Iisrael tõotas kättemaksu pärast ohvriterohket raketirünnakut Golanis (29.07.2024);
- Iisraeli sõjaväeluure ülem astus seoses 7. oktoobri rünnakuga tagasi (22.04.2024) või isegi
- Netanyahu sõitis Washingtoni (22.07.2024).
Mis lugu need meile jutustavad? Millist pilti ERR meile Gaza sõjast maalib? See pilt on ilmselgelt dramaatiline, vägivaldne, karm. Valimi tekstidega lähedalt tutvudes joonistub olulise mustrina välja see, et ERRi edastatava sõjaloo keskmes on kangelaslik Iisrael. Iisrael on riik, mis reageerib brutaalsele rünnakule otsuse- ja enesekindlalt, ennast tagasi hoidmata, kasutades kõiki oma arsenalis olevaid kõrgtehnoloogilisi vahendeid. Rahvusringhäälingu toimetajad positsioneerivad lahtirulluva loo peamiseks toimijaks Iisraeli, kelle poliitikuid õpib lugeja kiiresti nimeliselt tundma, nende liikumiste ja sõnavõttudega ollakse kursis ning nende otsustele ei otsita kommentaari või vastuargumendi kujul kõrvalpilku. Iisrael on karm, aga mõistlik, kannab kaotusi, kuid on võidule määratud.
6000 „täpset” pommi
Sellise pildi tekkimise tõenäolisim põhjus on ERRi üllatavalt järjepidev usaldus Iisraeli relvajõudude (IDF) pressiteenistuse vastu. Mitu Iisraeli sõjaväe avaldust te ilma küsimuste või kriitikata avaldaksite? ERRi jaoks ei tundunud olevat probleem eri väljaütlemistest, pressiteadetest või tänavu erru läinud IDFi kõneisiku Daniel Hagari tsitaatidest pidevalt uudiseid vorpida – praktika, mis paistab siiani kestvat. Hagari isiklikult käib läbi 5% kogu meie valimi artiklitest. IDFi avalduste faktikontrollitud uudislugude pähe avaldamine süvendab taju IDFist kui usaldusväärsest (ja seetõttu vajalikust) uudisteallikast, kui asi puudutab Gaza sõda, mitte kui süstemaatiliselt sõjakuritegusid sooritavast poolest, kelle jaoks moodustavad infooperatsioonid elementaarse osa sõjapidamisest ning kelle pressiteadete ja -avalduste kasutamisel kiire uudissisu loomisel peaks ERRi-sugune organisatsioon endalt küsima, kui erapooletud ja tasakaalukad need saavad olla.
Ilma kriitikata avaldas ERR eelmise aasta veebruaris näiteks uudise Iisraeli sõjaväe sissetungiplaanidest Rafaḩ’i linna: „„Iisraeli armee esitas sõjakabinetile plaani elanikkonna evakueerimiseks Gaza sektori lahingupiirkondadest koos eelseisva operatsiooniplaaniga,” seisis peaminister Benjamin Netanyahu büroo heebreakeelses avalduses.” ERRi toimetuse jaoks on olukorra fookuses aga armee esitatud plaan inimeste evakueerimiseks – IDFi on kujutatud selles loos strateegilise, hierarhilise ja ratsionaalse süsteemina, mis ei unusta oma võimekuse kõrval inimlikkust. Operatsiooniplaan tundub sinna justkui pooljuhuslikult sattunud, eriti kuna ka pealkiri rõhutab Iisraeli muret palestiinlaste pärast: Iisraeli armee esitas plaani tsiviilisikute evakueerimiseks Gazast.
Iisraeli kaitsevägi teatas, et on pommitanud Gaza sektorit umbes 6000 pommiga, mis sisaldasid kokku 4000 tonni lõhkeainet alates laupäevast, mil ta alustas Hamasi sihtmärkide ründamist. (12.10.2023)
Iisrael pole ametlikult kinnitanud, et tappis Hamasi juhi. Samas Iisraeli julgeolekujõud on tuntud selle poolest, et võtavad asja oma kätesse. Iisraeli luure- ja erioperatsioonide agentuur Mossad on juudiriigi vastaste likvideerimisel kasutanud lausa filmilikke lahendusi. (01.08.2024)
Paadunud humanistidele võib olla võõras see, kuidas sõjakommunikatsioonis kasutatakse jõu ja julmuse demonstreerimist. Ka see on viis, kuidas Iisrael oma võimeka võitja kuvandit kultiveerib, ERR korrutab nende sõnumit kaasa. „Lausa filmilikke lahendusi” – kui mõni välismaine rahvuslik ringhääling kirjeldaks Eestis toimuvat sõjategevust säärase sümpaatse, kuid distantseeritud tooniga, kas see ei tunduks situatsiooni tegelikku õudust arvesse võttes meile karjuva ebaõiglusena? Palestiina peale 6000 pommi kukutamisega uhkeldaks ainult psühhopaat, siinsel juhul vahendab seda sõnumit meie enda rahvusringhääling.
Neutraalne keelekasutus teenib rõhujat
Pikale veninud pingutused vahendada relvarahu said hiljuti uue hoo, kui Palestiina islamistlik äärmusrühmitus Hamas loobus oma ühest peamisest nõudmisest Iisraelile lõpetada sõda. Äärmuslased küll soovivad püsivat relvarahu, kuid Netanyahu on vandunud võidelda seni, kuni Hamas tervikuna on hävitatud.(07.07.2024)
See tsitaat toob välja kehtiva ebasümmeetria, kus Hamas (ja ajalooliselt ka teised Palestiina eest läbirääkijad) peavad „rahu” nimel pidevalt järeleandmisi tegema. Seda ka puhtalt asjaolu tõttu, et vastasel on ebaproportsionaalselt palju ressursse, k.a tuumarelv ja USA vankumatu toetus. Arvestades, et Iisraeli aastakümneid kestnud okupatsioon, sõjalised rünnakud ja apartheidirežiim on pidevalt kajastusest puudu, jäetakse mulje, et tegu on justkui sümmeetrilise sõjaga. Teisalt üritatakse kõigest väest hoida üleval terrorismivastase võitluse narratiivi, rõhutades Hamasi äärmuslust ning nende hävitamise vajalikkust.
Lisaks tuleb välja vastuolu, kus „äärmuslased” tahavad relvarahu, aga legitiimne poliitik ja peaminister vannub, et hävitab vaenlase tervikuna. Kuna läänemaailmas peetakse islamiusku tihti olemuslikult irratsionaalselt vägivaldseks, saab selle idee peale mängida ilma suurte tagasilöökideta: kogu Gazas toimuv vägivald on võimalik ajada äärmusliku religiooni kaela, ilma et Iisraeli ja tema liitlaste sõjakuritegudele oleks tarvis seetõttu otsa vaadata. Iisraeli vägesid säästetakse laetud kirjeldustest, nende religiooni (judaismi) ja ideoloogiat (sionismi) ei rõhutata (v.a siis, kui on tarvis ennast ohvrina kujutada). See jätab lugejale mulje, et Iisrael on ratsionaalne ja neutraalne toimija, kelle ainsaks taotluseks on rahu ja demokraatia, mille tagamiseks kasutatakse vajaduse korral põhjendatud vägivalda. Seda hoolimata sellest, et Iisraeli sõdurid kannavad oma rõivail Taaveti tähti ja märgistavad ülevõetud territooriume oma lippudega; isegi Google Mapsi satelliidipildil oli Põhja-Gazas näha sõdurite mahajäetud Taaveti tähe kujulist tankijälge.
Oleme näidanud, kuidas IDFi kui võimeka ratsionaalse toimija kuvandit teenib esiteks nende ohvristaatuse kultiveerimine ja teiseks riigi alusideoloogia pildilt kõrvalejätmine, selle mitte ideoloogiana käsitlemine. Kolmas oluline viis, kuidas ERR Iisraeli sõjapidamist kriitikast säästab, on nende kõrge resolutsiooniga valede ja pooltõdedega kaasaminemine. ERRi vastutus ühe peamise uudiskanalina vajab avalikkuse usalduse ülalhoidmiseks kõrgemaid standardeid.
IDF ja After Effects
8. oktoobril 2025 avaldas Iisraeli vasakpoolne ajakiri +972 Magazine artikli, milles võetakse pulkadeks lahti „Iisraeli uue sõjaaja kommunikatsioonistrateegia”. Uurimistööd teinud grupid analüüsisid mitmete kuude jooksul animatsioone, mida IDF välja saatis, et levitada oma versiooni toimuvast. Näiteks jagas armee avalikkusega animeeritud videot, mis paljastas väidetavalt Al-Shifa haigla all peituvat. Kõrge resolutsiooniga 3D-graafikas renderdatud videos nägi vaataja tunneleid, punkreid ja väidetavat Hamasi staabiruumi. Klippi jagati IDFi Telegrami, Facebooki, X-i, YouTube’i ja Instagrami kanalitel ning see levis kulutulena. Kümned uudistekanalid kasutasid animatsiooni vastavate lugude juures, mille peale loeti armee väidet, et sealt Hamas operatsioone peamiselt juhibki.
Sellist baasi ei leitud. Videos näidatud konstrueeritud staabiruumi oli tegelikult kasutatud ühes teises animatsioonis aasta varem. Ajakirjanikud analüüsisid rohkem kui 40 IDFi toodetud animatsiooni ning leidsid tosinaid sääraseid korduvalt kasutatud elemente. Kuna internetist saab nii tasuta kui ka raha eest graafikat soetada, kasutatakse Hamasi võrgustiku illustreerimiseks näiteks elemente Šotimaa paadiehitustöötoast või arvutimängude jaoks loodud pizzeria-fassaade. Allikad kinnitavad, et liialdused ja lünkade loominguline täitmine on sääraste videote loomisel sagedased. Renderdades aga Palestiina alasid, kipub IDF hävitustöö ulatust pisendama. +972 tsiteerib Gaza sõja alguses kommunikatsiooniüksuses töötanud sõdurit: „Need tunduvad seksikad, need tunduvad professionaalsed – ja loomulikult ei uuri tavaline inimene nende pisidetaile. Need mudelid näitavad sõjaväge professionaalsemana, nagu oleks tegemist kõrgtehnoloogilise ettevõttega, millel on lahedad diagrammid ja lahe tehnoloogia.” IDF väitis küll, et leidis Al Shifa alt tunneleid ja relvi (erapooletud pooled väiteid kinnitada ei saanud), kuid haigla ründamiseks kasutatud ettekääne, et see on Hamasi operatsioonide keskus, kinnitust ei leidnud. Guardian ja CNN raporteerisid, et IDF oli relvi ajakirjanikele näitamiseks ümber seadnud ja juurde lisanud. Selleks ajaks, kui tõde selguma hakkas, oli haigla juba jäädavalt kahjustatud ja sajad inimesed surnud.
After Effectsi ja Blenderi-laadsete graafika- ja animatsiooniprogrammide kasutamine sõjapropaganda tegemiseks tundub ühelt poolt düstoopiliselt innovaatiline, kuid samal ajal ei ole säärases moonutuses midagi uut. Samuti on graafika vaid üks relv sõjaaja sihitud kommunikatsiooni arsenalis. Hasbara ehk Iisraeli avalik demokraatia kasutab hulka vahendeid: kontrollitud infolekked, sotsiaalmeedia kampaaniad, ekspertide avaldused, alusetud süüdistused, mis hiljem vaikselt tagasi võetakse, ja diplomaatiliste sidemete avaliku arvamuse mõjutamiseks ärakasutamine. Üllatav on pigem aplus, millega Rahvusringhääling selle alla neelas, ja see, kui tempokalt nad IDFi avaldusi ja teateid veebis tõe pähe avaldasid.
Autoritaarsed ja populistlikud režiimid on maailmas tõusuteel, meie lähedal käib neljandat aastat sõda, inimesed tunnevad end ohustatuna – olgu põhjuseks Venemaa või toimetulekut mõjutavad toidukaupade hinnad. Võib täiesti olla, et sellises olukorras kulub kollektiivsele psüühele üks resoluutselt kõva käe ja laia joonega võitja ära. Meedia vahendusel muutub sõda vaatemänguks, kus vastandused hea-halb (või suured pommid versus terroristid) lubavad puhta südametunnistusega verist kättemaksu pealt vaadata, haiglad ja kortermajad dramaatilistes rusudes. Inimesed elavad nutikalt konstrueeritud võitjale kaasa, eriti kui see võitja on nii kõrgtehnoloogiliste droonide, ambitsioonikate plaanide ja kurva lapsepõlvega nagu Iisrael. ERR on Iisraeli kangelase teekonna konstrueerimise piinlik instrument.
Sanna Kartau on Tallinna kirjanik, kunstnik ja õpetaja.
Gregor Mändma on Palestiina sõber.
Karoliine Pärlin on Edinburghis elav tartlane, kes huvitub sotsiaalsetest liikumistest.
Mariann Jüriorg on tudeng ja aktivist, keda huvitavad praegu eri vähemuste kogemused, teaduse dekoloniseerimine ja põlisrahvaste epistemoloogiad.
Remi Fady Punak on Palestiina juurtega eestlane, kes tegeleb ajakirjandusanalüüsi ja infotehnoloogiaga.
Roosi Mai Järviste on rahvusvahelise poliitika ja ajakirjandustudeng, huvitatud rahvusvaheliste suhete uurimisest neokolonialismi kontekstis.
