Müürileht sai 18 ja pühendab aprillinumbri meelelahutusele.
Kevad – see aastaaegadest paljulubavaim. Tere! Kuldnokk puhastab veesilmas oma rüüd, karu ringutab vastu männijändrikku, linnaparkides on avatud balloonisesoon ja Ukrainas talvituvad ränddroonid on jõudnud oma pesitsuspaikadesse Eestis. Krt, aint disla veits kallis, aga suva, päike paistab ja krundile saab elupuid ka ilma dislata istutada. Oeh, sõõm värsket õhku kopsudesse ja viletsamast oast jahvatatud kohv kätte, ilus aeg see naljakuu. Nii palju nalja saab, kogu aeg on naljakas. Teate, mis veel eriti naljakas on? See, et tähistame väikse viivitusega Müürilehe täisealiseks saamist. Jepp, 18 kukkus, tonk-tonk. Kuna lugejatelt on tulnud tagasisidet, et mis te halate ja vingute nii palju, miks te võtate end justkui tõsiselt – kriis siin, probleem seal, ebaõiglus kolmandas kohas –, miks see plaat sai kolm tärni, miks kirjutate asjadest, millest te aru ei saa, ja nii johhaidii-tonk edasi. Võtke end kokku, tõsiselt. Selle tõttu oleme seadnud end aprillis sügava patukahetsemise teele ja proovime olla kasvõi 5% meelelahutuslikumad kui muidu. Teeme silmad lahti ja avastame, et woke’ilgabber’i-peol on tuled ammu peal ja oleme tantsupõrandale viimastena magama jäänud. No täielik tonk-hetk, ausõna. Nagu inimene, kes ei loe uudiseid ega vaata taevasse ja läheb Hormuzi väina ujuma.
Kuidas see viieprotsendise meelelahutuslikkuse kasvu ponnistus siis käis? Alustasime nagu ikka ehk tulime kokku ja arutasime, kuidas on võimalik lahutada meelt maailmas, mille meel on luuüdini ära lahutatud? Kuidas meeldida inimestele, kelle ajupoolkerad on pärast mukbang-bushcraft-vtube-slopaganda-meemi neljanda seina lõhkumist juba kaheksa korda pooldunud? Nagu ütlesin, tuldi kokku ja arutati. Tekkis näiteks selliseid „mõtteid”.
- Magusa toidu megapüramiid, milline magus toode pääseb tippu: kondenspiim, küpsis, vastlakukkel, šokolaad, vahtrasiirup vms?
- Toimetus külastab maailma suurimat kogu ehk erakogu. Selgub, et erakogu võib olla arvatust tegelikult suurem.
- Minna Tallinnas sõitma hop-on-hop-off-turismibussiga ja kirjutada sellest, mis bussiaknast näha oli. Absolute cinéma vérité!
- Kõigi aegade täpseim intervjuu, kus iga järgnev küsimus on täpsustav küsimus ad infinitum.
- Terve lehekülg toimetuse vabandusi „Toimetus vabandab…”, vabandab lugeja ees, autorite ees, kultuuriasutuste ees, maksumaksja ees, eesti keele ees jne.
Sellised ideed siis. Ausõna tõesti, täielik tonkiilikute tonkistan.
Küllap peegeldab eelnev teatavat kujutlusvõime ahtust olukorras, kus me oma hüpermeelelahustunud igapäevas elame – alustades erakondade reitingutest, lõpetades USA-Iraani konfliktiga. Kõigel on nüüd oma AI slop’ist teisik. Heaks tõendusmaterjaliks võiks olla muu hulgas ennustusturu ja õllejoomise ühildamine, nagu juhtus hiljuti Washingtonis, kus Polymarketi ennustusturg avas pop-up-baari Situation Room, mis ühendab lädra ja tõenäosusturu live-monitorid, kus jooksevad panused stiilis „kas Jeesus tuleb tagasi” või „kas Itaalias varastatud 12 tonnist KitKati šokolaadidest saadakse midagi tagasi 5. aprilliks”. Me Müürilehes ennustame, et bitkoini ootab tulevikus nii tõus kui ka langus. Samuti ennustame, et see 5% meelelahutuslikkuse kasvuprognoos võib olla volatiilne ja ei päästa kedagi mitte millestki. Meelelahutus ei ole enam paus, vaid keskkond. See ei leevenda pinget, vaid ongi see pinge ise.
See aeg, kus Müürileht alustas 18 aastat tagasi, tundub nagu naiivne lapsepõlv, veidi ülekeeratud värvidega hägus unenägu. Enne nutitelefonide ja sotsiaalmeedia massilist levikut, enne rahareformi ja globaalset pandeemiat, enne „tugevama õiguse” geopoliitilist encore’i, enne Porno-Groki ja enne seda, kui keeleuuendus hakkas tulema Redditist, enne matcha latte’t ja nootroopset hommikuampsu, ühesõnaga enne kõike seda ja teist, enne seda, kui maailmast sai aktseleratsionistlik laboratoorium. „Are you not entertained?” nagu küsis Maximus filmis „Gladiaator”. Ja kui proovida vastata, kas oleme nüüd paremini meelelahutatud, siis võib-olla ainus aus ja tonkreetne vastus oleks, et me ei saa enam päris hästi aru, millal me seda oleme.
