Kogusime kokku killukesed kodumaise kübermaailma kuldajast, keskendudes „Kättemaksukontori” kujutamisele 2010ndate kompuutriekraanidel.
Algamas on inimeseõpetuse tund. Töövihik koos kodutööga ununes maha, kas tahtmatult või tahtlikult – keda see ikka huvitab. Ega õps ei oska mõtteid lugeda. Aga joppab, sest klassiõed otsustavad sisustada tunni esimesed viis minutit näidendiga „Kättemaksukontori” teemal, milles lahendatakse mõrvamüsteeriumit. Keegi vedeleb liikumatult tahvli ees põrandal ja hoiab naeru kinni, 11-aastased Frida ja Marion otsivad mõrvarit. Sündmuskohalt leitud terariist (see lödi peaaegu läbipaistev joonlaud) asetatakse asitõendite laekasse ehk hobusepildiga roosat värvi pinalisse. Ülekuulamise käigus ilmneb tunnistaja (kes stseeni alguses seisis kalanäoga õpetaja laua ees) ütlustest, et mõrvaril oli seljas sinist värvi kapuutsiga pusa. Ohver oli tunnistaja parim sõbranna. Detektiivid väljuvad uksest koridori, lähevad peakorterisse kaasust lahendama. Lahkudes kustutatakse tuli, esimesest pingist tõuseb püsti sinise kapuutsiga Markus ja naerupahvakute saatel hukkub rüseluse käigus ka eelmise roima ainuke tunnistaja. Õnneks astuvad klimaatilise kakluse käigus uksest sisse detektiivid, panevad tule põlema, vinnastavad püstolid (loe: sirklid) ja nabivad sinise kapuutsiga mõrvari kinni. Absolute cinema. Lõpp hea, kõik hea. Kaks laipa tõusevad püsti ja istuvad koolipinki. Algab tund, õpetaja joonistab tahvlile toidupüramiidi. Uus teema, vohh! Vist ei kontrollitagi kodutöid.
„Kättemaksukontor” vallutas vahemikus 2010–2017 varateismeliste südamed. Generatsioon Z, sotsmeedia pioneerid, meemikultuuri maadeavastajad ja „Doodle Jumpi” profisportlased leidsid omavahel ühise keele, kultuurilist sidusust loova eestikeelse menusarja. Just „Kättemaksukontoriga” seonduv sisu talletus koopamaalingutena kodumaise internetikultuuri ürgaja profiiliseintele, vaieldamatult äratuntavaima fenomenina Eesti 2010ndate küberkultuuris. Sest mis muu suudaks tolleaegset Eesti internetikultuuri defineerida? „LOTRi” paroodia ja Orkut on liiga varajased, need lõi jumal juba kuuendal päeval. 2010ndatest jääb siiski aukohale HDTanel oma mängurivideote ja skandaalsete annetustega 12-aastastelt andunud fännidelt. Või siis HDTaneli kurja teisiku HDTanali legendaarsed videod „Mäluvillak” või „Roos soos”. Viimased talletusid aga ainult jälgedena kollektiivsesse kultuuritajusse, sest terve HDTanali kanal võeti YouTube’ist maha. Koit, Koitres ja Koit on jäädavalt kadunud, ka digimaailmas võib kultuuripärand permanentselt kaotsi minna ja hävida. Mõtleme nüüd hoolega üle, kas rahvariiete ja kivikirveste talletamine 3D-piltidena tagab tõepoolest primaarallikate igavese säilimise digisfäärides.
Noh, tee Facebook lahti ja sisesta otsinguribale „Kättemaksukontor”. Ette tuleb sadu lehti. Jah, tõepoolest sadu, ma ei liialda. Seesuguseid lehti tegid valdavalt varateismelised, kes tahtsid saada osaks vapustavast sotsiaalsest fenomenist – fänlusest. Sest millest sa ikka oma pinginaabriga räägid, kui tema mängib tennist, aga sina käid ujumises. Talle meeldib Pet Shop, aga sinu arust on see suht titekas. Sulle meeldib pärast kooli tõuksiga sõita, tailwhip’e kruttida ja R-kioskist ostetud Skittlesit mugida. Kaht üksteisest kardinaalselt erinevat maailmaruumi ühendavaks sillaks saab „Kättemaksukontori” viimane kaasus, sest mõrvarid ei meeldi ju kellelegi. Nad tuleks kinni nabida ja saata eluaegset kandma, eriti kui nad on lollid ja koledad.
Seesugust sisu on netiruum jätkuvalt täis. Fännilehed, fänniprofiilid nimega Käteka Fänn, isegi (peaaegu) originaalsed meemid. Nimelt suudeti kodustada ära Dolan Duk (Donaldi eriti nilbe, ropp ja kohutavalt halva kvaliteediga värdvariant), kes leidis endale koha Fruda Aruki (originaalis loomulikult Frida Arrak) tegelasena. YouTube’is on jätkuvalt üleval hulganisti „Fruda muldiga” episoode, kus „Fruda ia Haidu lehvat galale” või käivad „Guldvilagus”. Jah, te lugesite õigesti, „Fruda muldiga” ja „Mäluvillaku” vahelises crossover’is kohtuvad legendaarsed Fruda ja Koitres näost näkku. Absolute cinema!
***
Müürilehe toimetusel õnnestus saada kommentaar ka ühelt „Kättemaksukontori” fännilt, kes usinalt fännilehte haldas. Tema lemmiktegelane on otse loomulikult Marion, „sest ta on niivõrd naiselik, äge ja OG”. Hilisematest osadest jättis kustumatu mulje ka Luna, sest „ta oli ilus ja kaval kah”! Tema lemmikhooajad pärinevad muidugi perioodist, kui „Kättemaksukontori” tuumiku moodustasid Frida, Marion ja Häidi. „7. hooaeg eriti, kuna selle alguses oli killer ja kogu kaasusega seonduv komejant oli lihtsalt ulmeäge!” Ta on vankumatult kindel, et „Marioni surm” pani kogu Eesti rahval südame seisma.
Kättemaksukontori superfänn:
Olin väiksena vanematega maal ja igavlesin internetis. Vaatasin oma pannist läpakast fännilehti, need olid nii ägedad! Mõtlesin, et peaks ise ka tegema. Leidsin netist väga algelise programmi, tasuta muidugi, kus sai raamidesse pilte sisestada. Ja nii saigi kõik alguse! Kutsusin enda sõbrad lehte jälgima ja kommenteerima. Fännibaas hakkas kasvama ja jälgijaid tuli aina juurde. Kuigi tänapäeva konteksti seatuna oli jälgijaid vähe, ainult paarsada tükki, olid nad vägagi aktiivsed ja osalesid alati mängudes.
Põhiliselt tahtsid kõik jälgijad, et ma neid koos „KMK” tegelastega piltidele paneksin. Tegin postituse, kus mõne tegelase pildi kõrval oli tühi koht, kõik, kes pildile saada tahtsid, kommenteerisid postituse alla. Tegin loosi ja võitja leidiski oma koha „KMK” tegelase kõrval. Vahepeal oli moes selline trend, kus tuli kirjutada: „👑 Keep calm and…” Ega ma ise päris hästi aru ei saanud, miks seda tegema peab, aga loomulikult tegin kaasa. Ühesõnaga, jätkus seesama formaat, mille puhul panin tegelasi ja fänne koos piltidele, aga koos selle lausega. Ükskord võitiski üks neiu loosimängu ja küsis mult, mida see tekst seal tähendab. Viskasin Google Translate’i ja saatsin talle vastuseks: „👑 Ole rahulik ja…” Neiu oli mega segaduses, mina aga imestasin, miks ta trendi küsimärgi alla seab. Trend on trend! Lõpuks tegin talle siis pildi ilma selle lollaka tekstita.
Eriti meeldis mulle endale koomikseid teha. Olin siis muidugi 10, mistõttu kirjutasin ikka vääääga vigaselt. Fännid tõid seda mu koomiksitega seoses välja ja mul oli väga piinlik. Luiskasin siis kokku, et tahtsin uue koomiksi eriti kiiresti valmis saada, mistõttu tekkisid välgukiirusel trükkimise käigus näpuvead. Pole ju vaja, et keegi saaks teada, milline tatikas kontot haldab. Hihi 🙂
Ei tasu imestada, et „KMK” suure plahvatusega internetti jõudis, Facebook oli Eestis laineid löömas ja kõik istusidki päevad läbi seal. „Käteka” hullus oli ju tol perioodil kole suur. Teleka ees võeti oma kohad enne uue episoodi eetrit juba varakult sisse, koolis ei räägitud muust kui uuest hooajast. Suvel näidati õhtuti vanade episoodide kordusi, isegi nende jaoks olin õigel ajal teleka ees. Kusjuures, mu õde nägi ükskord lillepoes Elina Pähklimäge ja küsis talt autogrammi, et see mulle anda. Sellest sai mu suurim varandus, mida uhkusega sõpradele näitasin ja kodus erilises kohas hoidsin. Näitlejatest on muidugi kohati kahju, Elina Pähklimägi rääkis kunagi ühes intervjuus, kuidas ta tunneb, nagu ta mängiks Postikana. Lapsevanemad proovisid teda suurte rahade eest laste sünnipäevapidudele kutsuda. Kujutan ette, kuidas toidupoes käimine ja muu seesugune võis olla päris ebameeldiv, kuna andunud fänne võis leida iga nurga pealt.
Aga lehega seoses istusin ikkagi tundide viisi arvuti ees. Vaatasin suure huviga, kuidas jälgijad ja laigid lehele lisandusid. Mängudel hoidsin muidugi ka silma peal. Imestan nüüd, et vanemad mul üldse nii kaua arvuti ees istuda lasid. Aga ühel hetkel polnud mul enam aega, mida lehe haldamisse panustada. Otsisin siis lehele teise admini, tegin üleskutse. Paar inimest olid huvitatud ja suhtluse järel tuvastatud „normaalsetele” andsin konto paroolid.
Üks admin käitus aga väga nõmedalt. Meile tuli postkasti suht palju küsimusi selle kohta, kes lehte haldavad. Mõned arvasid, et „KMK” näitlejad ise haldavadki, küllap tahtsid fännid oma lemmikutega isiklikult suhelda. Olgem ausad, kes ei tahaks olla Häidiga Facebookis sõber ja temaga chat’ida? Mina vastasin sellistele küsimustele alati ausalt, et olen lihtsalt fänn. Aga teine admin hakkas tegema postitusi, milles ta väitis, et ongi „KMK” tegelane või näitleja, et ta on Häidi või Elina Purde. Fännidele kirjutas ka Häidi nime alt. Olin väga tõre, vahetasin salasõna ära ja otsisin uue abilise.
***
👑 Ole rahulik ja vaata „Kätekat”. Ja kui tekib võimalus, siis mine kindlasti vanadele „Käteka” fännilehtedele ringi tuulama. 2010ndad talletanud ajakapsel on kõigest kliki kaugusel.
PS. Küsisime Instas mõnda aega tagasi, kes on rahva lemmik „Käteka” tegelane. Võitis ei keegi muu kui tiim Frida 68 laigiga. Kõik vastava tiimi liikmed võivad endale kevade alguse puhul poest jäätise osta ja pika pai teha.
