Selleks et meeleavalduskultuur ja demokraatia käekäik Eestis paraneksid, panime praegustele ja tulevastele masside mobiliseerijatele kokku väikese spikri parimatest praktikatest.

Nii mõnigi meist on uskunud, et Nõukogude Liidu lagunemise ja oma vabariigi taastamisega on Eestis lõplikult demokraatia kehtestatud. Justkui see oleks iseeneslik seisund, mis toidab ja hoiab end ise – miski, mis lihtsalt on või ei ole, defineerituna eelkõige sotsialismi (või õigemini oleks täpsem öelda, et riigikapitalismi) eitusena. Eestis on juurdunud arusaam demokraatiast läbi liberaaldemokraatliku-kapitalistliku prisma, mille keskmes pole mitte rahvas, vaid indiviidid (halvemal juhul tarbijad), kelle õigusi kaitsevad seadused, et nad saaks end ühiskonnas, sh (või isegi ennekõike) tööturul teostada.

Meie demokraatia mõtestajad ja jõustajad on peljanud konflikti. On usutud, et mida paremaid argumente avalikus ruumis esitatakse, seda paremaid poliitikaid luuakse. On arvatud, et paremradikaalsete ja neoliberaalsete poliitikute välja öeldud valede vastu aitab faktikontroll (mida minagi olen aastaid nii vabatahtlikult kui ka palgatööna teinud). Selles konfliktihirmus on aga ära unustatud, et kapitalistlikus ühiskonnas, mis teenib kindlate gruppide huve ja kus „kaotajad” kannatavad vaikides, ei lahene probleemid pelgalt arutelu käigus ja üksteist heade argumentidega  veendes.

Vaja on ka masside mobiliseerimist ühiste eesmärkide nimel. Võtame näiteks metsateema. SALK leidis 2023. aastal, et pea 80% Eesti inimestest soovib raiemahu vähendamist. Meil on selle vajalikkusele teaduslik kinnitus nii majanduse, kliima kui ka ökoloogia perspektiivist ning on ka erakondi, kes pole – vähemalt oma programmi tasandil – lubanud praegust kurssi hoida. Ometi pole aastaid midagi muutunud – raiemaht ületab endiselt metsade juurdekasvu ning metsatagavara aina väheneb. 

Veelgi drastilisem näide on toidukaupade käibemaks. Pea 100 000 inimest andis oma allkirja petitsioonile, mis seisis selle langetamise eest. Ka Turu-uuringute ASi järgi leiab 90% Eesti inimestest, et põhitoiduainete käibemaksu tuleks langetada. Meil on rahva pretsedenditu toetus ja karjuv sotsiaalne vajadus, ometi on riigikogu rahanduskomisjon selle petitsiooni ettepaneku tagasi lükanud. Sellises olukorras oleksid mujal maailmas inimesed ammu tänavatele läinud ja massimeeleavaldused oleksid sundinud poliitikuid vajalikke muudatusi ellu viima.

Meil puudub demokraatlikus kontekstis organiseerumiskogemus ja meie teadmised pole järjepidevad. Kuidas korraldada meeleavaldusi nii, et need suunaksid ühiskondlikku meelsust reaalsete poliitiliste muutuste saavutamiseks? Kuidas teha seda süsteemselt ja järjepidevalt? Kuidas mitte ainult ära tabada õigeid hetki, mil tasuks meeleavaldusi korraldada, vaid neid ka ise ellu kutsuda?

Panin meeleavalduse korraldamise ABC kirja lootuses, et see on teejuhiks neile, kes soovivad saavutada meeleavaldusega olulisi ühiskondlikke muutusi. Neid mõtteid tasub võtta kui suuniseid, sest meeleavalduse korraldus sõltub suuresti teemast, kontekstist ning olemasolevatest ja potentsiaalsetest ressurssidest. Loodetavasti on see ABC heaks lähtepunktiks neile, kes pole varem meeleavaldust korraldanud, ning samas ka kontroll‑loendiks neile, kes on juba kätt proovinud, kuid sooviksid oma tegevust edaspidi veidi strateegilisemalt läbi mõelda.

Jõudu!

1. SISU

• Probleem. Mis probleemi püüate lahendada? Millise sõnumi taha koondute? Mure ise ei tohi olla liiga abstraktne. Pigem võiks see olla miski, mida on võimalik lahendada konkreetseid samme nõudes.
• Argumendid. Mis argumentidega püüate inimesi probleemi olulisuses veenda?
• Poliitiline vastane. Kelle elu see meeleavaldus püüab „ebamugavaks” teha? On see mõni poliitik, minister või hoopis riigikogu või valitsus tervikuna? Teisisõnu, keda peaks see meeleavaldus mõjutama, kellele nõudmised esitatakse?
• Nõudmised. Mis on meeleavalduse nõudmised? Mis peaks muutuma või mida tuleks teha, et probleem laheneks? 
• Hea uus ilm. Hea on hoida vaimusilmas pilti sellest, milline näeks välja tulevik, kui need nõudmised oleksid täidetud. Milline näeb välja parem alternatiivne maailm?
• Vastuargumendid. Tasub kaardistada argumendid, mida võidakse kasutada meeleavalduse peamise sõnumi vastu. Nii on võimalik mõelda läbi kommunikatsiooniplaan. Millise kriitika tühistate eos, millisega suhestute?

2. INIMESED

• Tuumik. Otsustage, kes on need inimesed, kes lepivad kokku probleemi olemuses, eesmärgis ja strateegiates, kes kuuluvad nn tuumikusse ning vastutavad selle eest, et meeleavalduse korralduses kõik sujuks. Tuumikusse võiksid kuuluda peakorrapidaja (politsei kontaktisik), peakorraldaja, kommunikatsiooni eest vastutaja, visuaali eest vastutaja ning produktsiooni eest vastutaja. Eraldage projektijuht (peakorraldaja, kes juhib vägesid) ning ametlik korraldaja-peakorrapidaja (politsei kontaktisik). Kui politsei vajab kohapeal tähelepanu, ei saa kontaktisik samal ajal masse suunata.
• Võrgustik. Mõtelge läbi, millised vabaühendused, sõpruskonnad ja kogukonnad kampa kutsuda. Kaardistage varakult inimeste kompetentsid (nt strateegiainimesed, kommunikatsiooniinimesed, kunstnikud jne) ning nende ressursid (kui palju ja kuidas on inimesed valmis meeleavalduse korraldamisse panustama).
• Korraldajad. Korraldustiimis on inimesed, kes on valmis enne meeleavaldust korraldamisse oma aega panustama. Sellesse laiendatud ringi kuuluksid lisaks tuumikule disainer, kommunikatsiooni eest vastutajad, produktsioonitiim ning inimesed, kes veavad eest meeleavalduse sisustamist, nt suhtlevad kõnelejate, muusikute, jäädvustajate ning teiste meeleavalduse päeval panustavate inimestega. Mõelge läbi, mis suhtluskanali valite. Enamik eestlasi kasutab Messengeri, seega on seal kõige lihtsam grupivestlusi pidada. Samas WhatsAppis on võimalik luua ruume, mis koosnevad eri vestlustest. Paljud aktivistid aga eelistavad otspunktkrüptitud Signalit, et vältida Meta kasutamist.
• Kõneisikud. Mõtelge läbi, kes korraldajatest annab ajakirjanikele intervjuusid, kui nad kohapeal ligi astuvad. Samuti määrake inimene, kes koordineerib kohapeal suhtlust ajakirjandusega – suunab ajakirjanikud õigete kõneisikute juurde ning annab nõu, mida ja kus on kõige mõistlikum pildistada või filmida. Lisaks tasub enne kokku leppida kõneisikute peamised sõnumid, et tagada ühtne ja selge kommunikatsioon.
• Kõnelejad. Valige mitmekesised hääled ja kooskõlastage kõigiga nende kõne sisu. Kõned võiksid olla 2–4 minutit pikad. Enamasti inimesed ei ole piisavalt head kõnelejad, et pikemat kõnet välja kanda. Hea oleks teha kõnelejatele somesse grupp, kus nad saavad üksteise kõnesid lugeda ning omavahel sõnumeid kokku kõlama panna.
• Eestskandeerijad. Leidke inimesed, kes võiksid meeleavaldusel hüüdlauseid eest skandeerida.
• Muusikud-lauljad. Kui toimub ühislaulmine, siis leidke muusikud-lauljad, kes saavad seda eest vedada.
• Kollased vestid ehk korrapidajad. Alustage varakult 20+ usaldusväärse inimese otsimist. Enne meeleavaldust tehke korrapidajatele lühike koolitus: mis on nende õigused ja kohustused, kuidas jääda rahulikuks, kuidas aidata liikumisraskustega osalejaid ja kuidas rahustada konflikte.
• Jäädvustajad. Leppige kokku inimestega, kes on valmis meeleavaldust järelkommunikatsiooni tarbeks jäädvustama. Viige fotograafid, operaatorid ja helitehnikud omavahel kokku, et nad saaksid koostööd teha.

3. PRODUKTSIOON

• Eesmärk. Paika tasuks panna teostatav numbriline eesmärk, kui palju inimesi võiks meeleavaldusele kohale tulla. Sellest tuleb lähtuda hiljem näiteks politseile avaldust esitades. Facebooki ürituse „huvitatute” ja „osalejate” arvudele otsa vaadates saab pärast seda eesmärki korrigeerida. Mida rohkem inimesi on oodata, seda rohkem korrapidajaid on vaja meeleavalduse turvalisuse tagamiseks.
• Formaat. Arutage, kas meelt avaldatakse ühes kohas, nt riigikogu ees, või toimub rongkäik. Rongkäiguga on võimalik rohkem rahvast üles kütta, ent selle hästi teostamiseks on vaja rohkem ressursse. Meeleavaldusest tasuks mõelda eelkõige kui üritusest, mis võiks olla osaleja jaoks sujuv, lõbus ja meeldejääv.
• Kuupäev. Leppige kokku, millal meeleavaldus toimub. Nädalavahetuseks on lihtsam masse kokku kutsuda. Kellaaeg valige selle järgi, kas meeleavaldusele on oodata inimesi vaid ümbruskonnast või kaugemalt üle Eesti.
• Trajektoor. Kui korraldate rongkäiku, valige loogiline ja rahvarohke marsruut. Vältige liigset autoteede ületamist, sest punane foorituli poolitab rongkäiku. 
• Ajakava. Paika on vaja panna ajakava: mida, kus, millal, kui kaua tehakse. Seda ajakava on tarvis politsei avalduse jaoks. Ajakava saab sisustada hiljem, aga umbkaudne arusaam toimuvast võiks varakult paigas olla.
• Tehnika ja muud abivahendid. Rentige ratastel kõlarid (nt JBL Partybox 710) ja mikrofonid. Tõstke kõlarid inimestest kõrgemale ja veidi eemale, et heli ei sumbuks esiridadesse. Sestap tasub rentida kohtadesse, kus kõnesid peetakse, poodiumid. Kui kohale on oodata rohkem kui 500 inimest, on mõistlik investeerida korralikesse kõlaritesse, veekindlatesse ruuporitesse, rentida raadiosaatjad peakorraldajale, politsei kontaktisikule / kollaste vestide koordinaatorile ning rongkäigu puhul ka iga peatuspunkti eest vastutavale isikule. Printige välja infovoldikud ning varuge korrapidajatele kollased vestid.
• Politsei avaldus. Politseisse tasuks teha avaldus umbes kaks nädalat enne meeleavalduse toimumist. Selleks on vaja teada trajektoori, ajakava, peakorraldaja ja korrapidajate (n-ö kollaste vestide) nimekirja, kasutatavat tehnikat ja abivahendeid. Tuleb valmis olla, et politsei tahab enne meeleavaldust ametliku peakorrapidajaga kohtuda.
• Raha. Kaardistage, kust tuleb korraldamiseks vajalik raha (annetused, fondid, sõprade toetus). Kui on teada, et teema läheb korda kellelegi, kellel on meeleavalduse korraldamise toetamiseks rahalisi vahendeid, siis pöörduge tema poole.

4. KOMMUNIKATSIOON

• Kolmetasandiline kommunikatsioon. 1. Mis sõnum toob inimesed kohale? 2. Mis sõnumit tahate edasi anda kohale tulnud meeleavaldajatele? 3. Mis sõnumit loodate edasi anda laiemale avalikkusele some ja meedia vahendusel enne ja pärast meeleavaldust? Mida nõuate valitsuselt, poliitikutelt vms?
• Plakatid. Plakatid tuleks luua viies eri formaadis: Facebooki ürituse jaoks, Facebooki kaanepildiks, Instagrami jaoks, sotsiaalmeedias postitusena jagamiseks ja väljaprintimiseks. Kunstnikule tuleb anda nende loomiseks vähemalt nädal. Plakatid tuleb välja printida ja avalikesse kohtadesse üles panna. Väljaprinditaval plakatil võiks olla ka QR-kood, mis viib Facebooki ürituseni.
• Facebooki üritus. Kui probleemipüstitus ühes argumentidega ning nõudmised, visuaal ja pealkiri on paigas, on aeg luua Facebooki üritus. Üldine rusikareegel on teha seda võimalikult varakult – ideaalis kaks kuni kolm nädalat enne ürituse toimumist. Paluge võrgustiku inimestel end osalejaks märkida ning saata kutseid oma sõprus- ja tutvusringkonnale.
• Eelteade. Hea oleks saata ajakirjandusele ürituse avalikustamise päeval eelteade probleemipüstituse ja nõudmistega. Olge valmis ajakirjanikega suhtlema ja neile intervjuusid andma.
• Taktikad. Kuidas eri tasandi sõnumeid levitatakse? Kas näiteks tehakse paralleelselt ka petitsioon ja kutsutakse inimesi üles seda allkirjastama? Kas kaasatakse erakondi? Kas kaasatakse „avaliku elu tegelasi” (arvamusliidreid, suunamudijaid, poliitikuid, muusikuid, näitlejaid, muid kultuuritegelasi)? 
• Sotsiaalmeedia sisupostitused. Tuleb mõelda, kuidas murda läbi shadow ban’ist. Ürituse kutsed ja poliitiliselt laetud märksõnad (nt „Palestiina”, „kliimakriis”) satuvad tihti algoritmi ebasoosingusse, s.t postitused ei jõua isegi ürituse looja jälgijateni. Veenduge, et teie sihtgrupp päriselt näeks neid sõnumeid kanalites, mille kaudu te neid püüda loodate. Üks lahendus on kaasata suunamudijaid ning paluda võrgustikesse kuuluvatel inimestel postitusi laikida ja kommenteerida. 
• Reklaamid. Reklaami saab osta igale poole: kaubanduskeskuste ja ühistranspordi ekraanidele, ajalehtedesse ja veebiväljaannetesse. Alati tasub küsida ka soodustust.
• Artiklid. Leidke kirjutajad, kes loovad arvamuslugude avaldamisega meeleavalduse jaoks sobiva arutelupinnase.
• Otseülekanne. Kui plaan on teha meeleavaldusest otseülekanne (eeldusel, et on olemas selleks vajalik tehnika ning operaatorid ja helitehnikud), siis tuleb suhelda meediaga (Delfi, Õhtuleht, Postimees, telemeedia), et uurida, kas nad on valmis seda üle kandma. Ülekannet saab teha ka otse Facebookis.
• Pressiteade. Hea oleks saata välja kaks pressiteadet: esimene nädal enne toimumist ja teine meeleavalduse hommikul.

5. VAIB

• Eelhäälestus. Enne meeleavaldust tasub osalejatele sotsiaalmeedias meelde tuletada, et nad võtaksid kaasa vett ja kurgupastille, sest aktiivne skandeerimine väsitab häälepaelu, ning rõhutada ilmastikule vastavate ja mugavate riiete valimise olulisust. Inimesi võiks innustada ka ise plakateid valmistama, pakkudes neile inspiratsiooniks meeleavaldusel skandeerimisele tulevaid hüüdlauseid. Ohutuse tagamiseks on tähtis rõhutada, et järgida tuleb kollastes vestides korrapidajate suuniseid. Samuti on oluline paluda liikumisraskustega osalejatel endast märku anda, et korrapidajad saaksid nendega kohe kogunemisel kontakti luua ja neid meeleavalduse ajal abistada.
• Kava. Kava võiks olla mitmekesine, kõned mitte liiga pikad, rongkäigul võiks skandeerida kokkulepitud eesthüüdjad ning kõnede vahepeal võiksid olla muusikalised vahepalad, nt ühislaulmised. Hea oleks määrata igale asukohale eraldi teema või eesmärk. Näiteks lõpukõnes tasuks korrata üle nõudmised ning agiteerida inimesi tegudele, samas kui meeleavalduse keskel võib olla rohkem selliseid kõnesid, mille eesmärk on kohale tulnud inimesi harida. Kõik kõned võiksid aga ennekõike emotsiooni üleval hoida, et siis viimane kõneleja saaks viia meeleavalduse kulminatsioonini.
• Energia. Trummipõrin, nt Rhythms of Resistance’i trummimäng, annab meeleavaldusele hea energia. Nendega tuleks võimalikult vara ühendust võtta ja uurida, kas keegi neist oleks valmis meeleavaldusele tulema. Ka tabavad hüüdlaused ja ühislaulmine tekitavad head energiat. Oluline on luua ruumi, mis võimestab meeleavaldajaid. Kohmetuid meeleavaldajaid on keeruline tõsiselt võtta. Pealegi, meeleavaldamine võiks olla lõbus! Oluline on meeles hoida, et hea vaib meeleavaldusel ei sünni iseenesest.
• Hüüdlaused. Tähtis on mõelda välja teemakohased rütmilised ja tabavad laused, mis jäävad kummitama. Selleks tasub võtta ühendust luuletajatega. Näiteks viimasel metsameeleavaldusel hüüti fraase „Teeme ära, teeme kära, ärge müüge metsa ära!” ja „Mets on puud ja laululinnud, mitte kännud, laastud, pinnud!” ning viimasel suuremal Palestiina toetusmeeleavaldusel fraase „From Ukraine to Palestine, genocide is a crime!” ja „Ärka üles, Eesti riik, Gazas toimub genotsiid!”. Ei piisa aga ainult headest hüüdlausetest, vaja on ka inimesi, kes neid enesekindlalt eest oskavad hüüda.
• Infovoldikud. Eestlane on uje skandeerija ja vajab „spikrit” – flaieril võiksid olla kirjas nõudmised, hüüdlaused ja laulusõnad.
• Korrapidamine. Korrapidajate ülesanne on suunata rahvast ülekäiguradadel, aidata liikumisraskustega osalejaid ja hoida silma peal, et rahva seas ei oleks vaenu õhutavaid või eesmärki kahjustavaid plakateid. Probleemide korral informeerivad nad kohe peakorrapidajat, kes saab vajaduse korral politsei kontaktisiku poole pöörduda.
• Koostöö politseiga. Peakorrapidaja (politsei kontaktisik) vastutab dokumentatsiooni eest ja on meeleavalduse ajal politsei jaoks kättesaadav. Kontaktisik liigub rongkäigu ees ja vastutab korrapidajate (kollaste vestide) töö eest. Ta peab olema valmis seisma meeleavaldajate õiguste eest, kui keegi äkki „kõrvale tõmmatakse”, ning lahendama ka kõik muud jooksvalt tekkivad küsimused politseiga.
• Emotsioonide maandamine. Pärast meeleavaldust tasub korraldajatel intiimsemas keskkonnas kokku saada, et omavahel muljeid-kogemusi-õppetunde jagada. Pingelanguse järel võib tekkida tühjusetunne ja on oluline, et keegi ei jääks sellega üksi. Me mängime pikka mängu!
  

Isabel Mari Jezierska on lõpetanud Sheffieldi ülikooli filosoofia erialal ja omandanud 2024. aastal Tartu Ülikooli Johan Skytte instituudis politoloogia magistrikraadi. On täiendanud ennast Sciences Po’s ja The New Schoolis. Pälvis möödunud aasta kirjutiste eest Sirbi laureaadi tiitli.

Hildegard on isehakanud kunstnik, kes tegeleb peamiselt liimi, paberi ja kääridega.