Müürileht

Maopõhjast tulevast keelest luuletab Kaisa Kuslapuu.

Mari Kalkun paneb käest kandle, viiuli, vibrafoni, väiksed löökriistad, klaveri, elektrioreli ja saunaviha. Mari Kalkun seab sind istuma Leila Holtsi, Triinu Laane, Jaan Kaplinski ja Hasso Krulli kõrvale.

Spekuleerime selle üle, miks meeldib inimestele lauldes roppe sõnu kaasa karjuda ja miks ei suuda kodumaine tekstielement uhkete produktsioonidega sammu pidada.

Eva Väljaots astub müütilise sõnajalaõie otsimise pärimusest sammu edasi.

Eesti-kanada duo Hypnosis Negative andis sel suvel välja digitaalse albumi „three corners”, mis paigutab kuulaja pärimusliku tantsumuusika elava ja põleva triangli keskele.

Jaan Pärn ja Pahad Seemned iseloomustavad end järgmise lausega: „Kasvasime üles hullumeelsete 90. aastate Tartu Ülikooli geograafide matkalõkete suitsus, keldrikõrtsides ja kultuurimajade lavadel.”

Sain hiljuti teada, et banaanil on viis külge. Sama palju lugusid on ka Duo Ruudu EPl „Kulla kerguseks”. Banaanist eristab helikandjat see, et sisu on päris ootamatu.

Viimasel ajal on eesti pärimusmuusikas säranud akordionimängijate hulgas naised, näiteks Tuulikki Bartosik ja Maimu Jõgeda, aga tänavu tõuseb fööniksina tuhast Kuno Malva.

Nagy Bögö on otsustanud lasta uue albumi välja mitmes jaos ning „Erinevad maailmad I” tõmbab bändi helikeelele (ja usutavasti ka uutele fännidele!) lahti värske ja konkreetse värava.

Step follows step. Hands grope the darkness. Shoulderblades twitch in agitation, carrying arms into flailing action. Step follows step. Forth. Back. Forth. Hands. Shoulders. Arms.