Müürileht

Intuitsiooni vastandatakse tavapäraselt kõigele ratsionaalsele ning ka selle toimimist ei omistata tavakeeles mitte ajule, vaid näiteks südamele (südamehääl) või üldiselt kõhule (kõhutunne), lisaks ei tegelevat sellega ükski viiest teadaolevast meelest (vaid hoopis kuues või seitsmeski). Aga äkki on intuitiivsus hoopis üks inimaju väga ratsionaalne funktsioon?

Kuidas leida kirjaniku ja lugejana tasakaalu ajastu ja ajatu, üksinduse ja koostöö, sümboolse ja argise vahel? Millest on praeguses eesti kirjanduses puudus? Kas ja kuidas hoida autori isikut lahus tema loomingust?

Mis ühendab Jeesust Vargamäe Andresega ja Oblomovit vanajumalaga? Millal puhata, millal teha tööd ja kuidas hoiduda läbipõlemisest?

Kui Jüri Ratas tagasi astus, olin mina parajasti puhkusel. Õieti olin ma 13. jaanuari öösel kell 3, kui ERRi rakendus tõuketeavitusega nimetatud asjaolust märku andis, oma koduse majapidamise lage pahteldamas.

Võiks ju mõelda, et kui paariaastane Jüri Ratase teise valitsuse nimeline fopaa oleks üldse ära jäänud ja juba 2019. aasta kevadel oleks Kaja Kallas esimese naisena Eesti ajaloos valitsuse moodustanud, oleks kõik 100% paremini. Aga päris nii lihtne asi arvatavasti muidugi ei ole.

Kirjandussaate „Gogol” jõuluerisaates kõlasid soovitused kõikidele viimase hetke jõulukingiostlejatele ning jõuluvanadele, kellel veel võib-olla mõni pakk kingikotist puudu. Lektüüri soovitasid Müürilehe kirjandustoimetaja Maia Tammjärv ning kolleegiumiliige Kaisa Ling, kes moodustavad ka „Gogoli” kollektiivi.

Juba vanarahvas teadis üsna hästi, et lapsed on oma vanemate nägu, aga neil ei olnud päris täpselt aimu selle põhjustest. Edasises tulebki appi geeniteadus, millel on ka tulevikumeditsiinis oma (väga tähtis) roll.

Novembri algusest alustab noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk peatoimetajana väljaande senine kriitikatoimetaja Hanna Linda Korp. Kutsusime uue peatoimetaja sel puhul n-ö kohvile, et veidike arutada Rõhu ja noore kirjanduse tuleviku üle.

Kuidas on lood meediavabadusega Eestis? Mida tähendab (ja mida ei tähenda) sõna „arvamusvabadus” ning miks seda nõnda erinevalt mõistetakse? Kas on vaja igasugust jura avaldada? Kas ajakirjanikul tohib olla maailmavaade? Aga meediaväljaandel?

Meil on hea meel tutvustada Müürilehe värskeimat kolleegiumiliiget Kaisa Lingu, vodevillbluusi kollektiivi Kaisa Ling Thing käilakuju, raadio- ja kultuuriajakirjanikku ning kirjandusteadlast.

Miks jäävad vahel meelde ebaolulised asjad, samas kui õige tarvilikud ei jää üldse? Kuidas mõista loovust ajuprotsesside kaudu? Kuidas saaks nutiseadmetega nutikamalt ümber käia? Milles trumpab inimene (veel?) tehisintellekti üle? Kas teadusmaailmas on kohta patriotismile?

Koroonakriisi algusaegade solidaarsus- ja optimismipuhangud on vaibumas ning vaikselt hakkab välja paistma see, mis meis igapäevaselt omast. Mitte enam ainult kõik hea ja ilus, vaid ka hallimad toonid, väiklus ja kitsarinnalisus, moraliseerimine ja parastamine.