Müürileht

Intuitsiooni vastandatakse tavapäraselt kõigele ratsionaalsele ning ka selle toimimist ei omistata tavakeeles mitte ajule, vaid näiteks südamele (südamehääl) või üldiselt kõhule (kõhutunne), lisaks ei tegelevat sellega ükski viiest teadaolevast meelest (vaid hoopis kuues või seitsmeski). Aga äkki on intuitiivsus hoopis üks inimaju väga ratsionaalne funktsioon?

Võimalik, et üks kõige sagedasemini esinev sõna „Peenras” on „mina”: esil on minu kogemus, mind ümbritsev, minu kohtumised, minu kaemused, minu lapsepõlv.

Kindel on see, et hea naaber on tingimata üks äärmiselt väärt leiutis.

Kirjanike Liidu esimehega kirjandusest ja rahast, äraelamisest ja ellujäämisest, ajaloost ja tema (neetud) tsüklitest, aga ikka ka rõõmust ja meelerahust.

Tööstusrevolutsioon oleks nagu möödas, kuid paistab, et ühiskonna ja une suhe on endiselt kusagile 19. sajandisse jäänud! Selles ühiskonnas on eelisseisus varajased ärkajad, samas tõstetakse kilbile produktiivseid indiviide, kes praalivad, kui vähe aega nad magamise peale raiskavad. Ehk oleksime aga sootuks õnnelikumad, kui saaksime toimida omaenda sisemise kella järgi?

Und nähakse liiga tihti mitte ainult „ajaraiskamisena”, vaid lausa probleemina – millenagi, mida tuleks justkui tingimata optimeerida, minimeerida, modifitseerida…

15. detsembril avasid tegusad naised Margit Säde, Kaisa Sööt, Regina Viljasaar-Frenzel ja Liina-Liis Pihu Põhja-Tallinnas Linnahalli juures mere ääres linnakodanikele täiesti uue sauna! Logi saun on praegu huvilistele kättesaadav nädalalõppudel. Uurisime sel puhul ühe tegija Margit Säde käest, kas, millal, miks ja kuidas.

Vestleme värske debütandiga kirjanduse köögipoolest, vahust, õhust ja õrnusest, muidugi armastusest, aga ka konservatismist ja fundamentalismist, traditsioonide kaitsmisest, moraalselt õigustamatutest privileegidest ja viimaks sellest, mis on ja mis ei ole päris raamat.

Millega (ja kuidas) tegelevad oma igapäevatöös sellised asendamatud filmimaailma asukad nagu režissööri assistent, võttekohtade koordinaator, näitlejate valija, kostüümikunstnik, järjepidaja, eriefektikunstnik ja toitlustajad?

Paljud meist veedavad päeva jooksul aega mõne veebiplatvormi – WhatsAppi, Messengeri, Google Chati vms – sõpruskonna grupivestlustes. Milleks need aga õieti head on? Kas grupivestlustel on potentsiaali asendada päriselulisi kohtumisi? Kas vestleme veebis nii palju põhjusel, et saame harva kokku? (Või vastupidi!?)

Sõnaga „tühistamiskultuur” lehvitamisest on saanud ülilihtne, aga ootamatult tõhus retooriline õlgmehike, mille abiga saab 1) tähelepanu tegelikelt probleemidelt kõrvale nihutada, 2) end ohvrina näidata ning 3) uusi toetajaid leida.

Pikk ja kurnav võitlus abieluvõrdsuse eest näib viimaks olevat lõpusirgel.