Müürileht

Intuitsiooni vastandatakse tavapäraselt kõigele ratsionaalsele ning ka selle toimimist ei omistata tavakeeles mitte ajule, vaid näiteks südamele (südamehääl) või üldiselt kõhule (kõhutunne), lisaks ei tegelevat sellega ükski viiest teadaolevast meelest (vaid hoopis kuues või seitsmeski). Aga äkki on intuitiivsus hoopis üks inimaju väga ratsionaalne funktsioon?

Saame tuttavaks grimmikunstnik Liisi Põllumaaga, kelle CVst leiab linateosed nagu „Päevad, mis ajasid segadusse”, „Skandinaavia vaikus”, „Portugal”, „Tõde ja õigus”.

Me kohtume ja vestleme neil päevil kogu aeg samade inimestega ja need kokkupuuted, olgu nad päriselulised või virtuaalsed, on alati planeeritud. Ettearvamatud kohtumised võivad olla inspireerivad aga hoopis teisel tasandil.

Mis seal ikka, elu on endiselt pausil, nõnda ka kultuur. Veebikontserdid, -etendused, -konverentsid ja -kirjandusõhtud tulevad ikka koju kätte, aga ausalt öeldes on juba üsna kopp ees „koroonaajale kohasest” „videosilla vahendusest” jne/vmt. Puudust on ikka just siin-ja-praegu-tähistamisest. Aga worry not, kui ikka hästi tahta, leiab põhjuse tähistamiseks igal jumala päeval!

Kuidas leida kirjaniku ja lugejana tasakaalu ajastu ja ajatu, üksinduse ja koostöö, sümboolse ja argise vahel? Millest on praeguses eesti kirjanduses puudus? Kas ja kuidas hoida autori isikut lahus tema loomingust?

Umbes täpselt üks aasta on möödas hetkest, mil Jüri Ratase toonane valitsus koroonaviiruse leviku tõkestamiseks riigis eriolukorra välja kuulutas. Ja siin me nüüd oleme – peaaegu täpselt samas punktis.

Mis ühendab Jeesust Vargamäe Andresega ja Oblomovit vanajumalaga? Millal puhata, millal teha tööd ja kuidas hoiduda läbipõlemisest?

Kui Jüri Ratas tagasi astus, olin mina parajasti puhkusel. Õieti olin ma 13. jaanuari öösel kell 3, kui ERRi rakendus tõuketeavitusega nimetatud asjaolust märku andis, oma koduse majapidamise lage pahteldamas.

Võiks ju mõelda, et kui paariaastane Jüri Ratase teise valitsuse nimeline fopaa oleks üldse ära jäänud ja juba 2019. aasta kevadel oleks Kaja Kallas esimese naisena Eesti ajaloos valitsuse moodustanud, oleks kõik 100% paremini. Aga päris nii lihtne asi arvatavasti muidugi ei ole.

Kirjandussaate „Gogol” jõuluerisaates kõlasid soovitused kõikidele viimase hetke jõulukingiostlejatele ning jõuluvanadele, kellel veel võib-olla mõni pakk kingikotist puudu. Lektüüri soovitasid Müürilehe kirjandustoimetaja Maia Tammjärv ning kolleegiumiliige Kaisa Ling, kes moodustavad ka „Gogoli” kollektiivi.

Juba vanarahvas teadis üsna hästi, et lapsed on oma vanemate nägu, aga neil ei olnud päris täpselt aimu selle põhjustest. Edasises tulebki appi geeniteadus, millel on ka tulevikumeditsiinis oma (väga tähtis) roll.

Novembri algusest alustab noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk peatoimetajana väljaande senine kriitikatoimetaja Hanna Linda Korp. Kutsusime uue peatoimetaja sel puhul n-ö kohvile, et veidike arutada Rõhu ja noore kirjanduse tuleviku üle.