Müürileht

Tommyboy ja Typicalflow’ läinud aasta lõpus ilmavalgust näinud EP „SKETЧИД” on oma kakskeelsuses kohalikul räpimaastikul omamoodi nähtus.

Linnamäe tee on tänav Tallinnas Lasnamäe linnaosas Kuristiku ja Priisle asumis. See Vikipeediast kopeeritud lause on L-Steelo (Linnamäe Steelo) esimese kauamängiva „Tallinna kõrgeimal mäel” kontekstis päris tähtis – L-Steelo elab ja hingab Lasnamäed.

12EEK Monkey „Xibalba Spasse” kolm instrumentaali panustanud produtsendi-räppari DEW8 animus’est läbiimbunud esikalbum „Ke’leti jaht” on intrigeeriv avaldus artistilt, kes on oma heli leidmisele ohtlikult lähedal.

Viimati eesti räpi ja hiphopi olmest kirjutades viitasin Sammalhabemele kui tagapingipoisile – artistile, kes toimetab kulisside taga, vabana levimuusika dogmadest.

Nüüdseks juba kolmeosaline plaadisari „Bullets” asetub Porridge Bulleti žanrikirevasse tagakataloogi küllaltki orgaaniliselt.

Internetiavarustes alguse saanud räpirenessanss vallutas läinud aastal nii underground’i, raadioeetri kui ka edetabelid niivõrd ulatuslikult, et mõne loo sõnu teavad peast ilmselt iga generatsiooni esindajad.

Kadajase neljalooline „Rostok” on vastus küsimusele, kas kohalikul muusikamaastikul eelmise aastanumbri sees mõni maailma mõistes trendikas elektroonilise tantsumuusika album või EP ka välja anti.

Käesoleva aasta räpialbumite arvustuste juurde kuulub kohustuslikus korras ebamäärane võrdlus nubluga, kes avas laiale avalikkusele teadaolevalt ainuisikuliselt eesti SoundCloudi räpi väravad. Kuigi Korgiklann tegutseb žanriliselt samal mänguväljakul, on „Kadriorgia” sisult pigem A-Rühma „Laulmata jäänud laulud” kui „Mina ka” või „Öölaps”.

Popmuusikale iseloomulike omaduste – steriilsus, materialism, staarikultuur – dekonstrueerimisest on kasvamas omaette liikumine. Ühel poolel seisavad sellised kollektiivid nagu PC Music, kes muundavad mainitud stereotüüpe plastiks. Teisel pool mõttelist piiri tegutsevad aga artistid nagu Regret.

Londoni ööelus valitseb nokk kinni ja saba lahti olukord. Klubides narkokultuuri tagajärgede leevendamiseks appi võetud meetmed tagavad küll suurema turvalisuse, kuid tõstavad hindu ning viivad rahva väljastpoolt kogemusi otsima.

Paar päeva enne 2017. aasta lõppu nägi ilmavalgust plaadifirma Asphalt Soliloquies esimene väljalase – Rando Arandi (alias cough) EP „Hall”, mis pani mitteametliku punkti ühele mäletamist mööda ehk kõige produktiivsemale aastale eesti elektroonilises muusikas.

Mõned Maarjamaa räpparid on laiad teksad ja pusad ülikondade vastu vahetanud, teised räpivad 90ndate vaimus kasuaalsest laaberdamisest või korjavad inspiratsiooni internetimeemidest.