Manna – i can do anything IF I WANT TO (2021)

Katusmõistena ei ole „Soundcloudi räppar” enam eriti kõva valuuta ja iseloomustab aasta-aastalt aina vähem neid muusikuid, keda on (või oli) kombeks meedias nii nimetada. Üks neist on kindlasti Manna, kes on väljastanud praeguseks arvestatava koguse muusikat ning vorminud endale äratuntava artistliku identiteedi.

Kollaaž: Villem Roosa

Eesti räpi Metsik Lääs aastal 2018

Internetiavarustes alguse saanud räpirenessanss vallutas läinud aastal nii underground’i, raadioeetri kui ka edetabelid niivõrd ulatuslikult, et mõne loo sõnu teavad peast ilmselt iga generatsiooni esindajad.

Korgiklann – Kadriorgia (Pudru Kuul, 2018)

Käesoleva aasta räpialbumite arvustuste juurde kuulub kohustuslikus korras ebamäärane võrdlus nubluga, kes avas laiale avalikkusele teadaolevalt ainuisikuliselt eesti SoundCloudi räpi väravad. Kuigi Korgiklann tegutseb žanriliselt samal mänguväljakul, on „Kadriorgia” sisult pigem A-Rühma „Laulmata jäänud laulud” kui „Mina ka” või „Öölaps”.

Regret ‎– Gentlemen Only (Serious Serious, 2018)

Popmuusikale iseloomulike omaduste – steriilsus, materialism, staarikultuur – dekonstrueerimisest on kasvamas omaette liikumine. Ühel poolel seisavad sellised kollektiivid nagu PC Music, kes muundavad mainitud stereotüüpe plastiks. Teisel pool mõttelist piiri tegutsevad aga artistid nagu Regret.