Müürileht

Ühiskondi laastavate keeruliste probleemidega toimetulemiseks on vaja nüansirohket arusaamist vastuolulisest tegelikkusest ning kollektiivset lähenemist. See pole aga nende huvides, kelle kätte on koondunud selle maailma võim ja ressursid.

Rein Raud, Laur Kaunissaare ja Raivo Põldma panid kirja oma mõtted teatrifestivali „Kuldne Mask Eestis” olulisusest kohalikule kultuurile.

Harilikult sai ta uutest raamatutest teada teisiti. Vähemalt kord nädalas oli tal kombeks astuda läbi mõnest raamatupoest ja kultuuriajakirjandusest vaatas ta alati esimeseks kirjanduse arvustusi. No ja sõpradelt kuulis ta ka uudiseid, mõistagi.

Käesoleva aasta ühe auhinnatuma flaami režissööri Felix Van Groeningeni (s. 1977) värskeim film „The Broken Circle Breakdown” (2012) kannab endas alles noore filmitegija varakult välja kujuneda jõudnud ja juba kindlat kindamustrit.

Olen mõelnud Sirbis toimuvaga seoses viimastel päevadel põhjalikult selle üle, milline siis see meie kultuuriajakirjanduse iganädalane lipulaev tegelikult olema peaks, kuna alati saab paremini ja nii mõnigi senise Sirbi aadressil kõlanud kriitikanoot vajab vähemalt põhjalikku arutamist.

Bloodtype (Veregrupp) (2013, Estonia, Rühm Pluss Null). Directed and written by Leeni Linna, cinematography by Mihkel Soe and Kullar Viimne, music by Sven Grünberg. 67 min.

Mitmed Afganistani sõjakoldes filmitud dokumentaalid on jõudnud ka meie tele- ja kinoekraanidele. Viimastena meenuvad näiteks Andres Kuuse film „Võimatu missioon” (2012) ja Janus Metz Pederseni „Armadillo” (2010), mis tegelesid mõlemad omal viisil sõdurite igapäevaelu jäädvustamisega.