Aastakümnetest taltsutamata raev

„Raevunud härg” („Raging Bull”. 1980, USA, United Artists), režissöör Martin Scorsese, stsenaristid Paul Schrader, Mardik Martin, operaator Michael Chapman, osades Robert De Niro, Joe Pesci, Cathy Moriarty jt., 129 min.


Video

„Raevunud härg” („Raging Bull”. 1980, USA, United Artists), režissöör Martin Scorsese, stsenaristid Paul Schrader, Mardik Martin, operaator Michael Chapman, osades Robert De Niro, Joe Pesci, Cathy Moriarty jt., 129 min.

Kui „Mean Streets” viis Martin Scorsese nime filmikriitikute ja „Taxi Driver” masside teadvusesse, siis „Raevunud härg” kinnistas teda juba ühe võimekaima elava Ameerika lavastajana. Iroonilisel kombel ei võetud filmi suuresti vägivaldsuse tõttu esialgu sugugi üheselt omaks – alles hiljem on tekkinud pea konsensuslik arusaam, et tegu on mitte ainult kümnendi ühe tugevama tööga, vaid kogu kinoloos olulise teetähisega.

„Raevunud härg” jutustab Itaalia juurtega Ameerika poksijast Jake LaMottast, tuginedes seejuures mehe autobiograafiale. LaMotta on võitlusringis kindel kui kalju, ent eraelus pidetu ja inimsuhetes saamatu. Tema abielu saadavad paranoilisus, armukadedus ja kompulsiivne kontrollivajadus. Pikapeale tõmbab pingestatus igal rindel murepilved ka Jake’i ja tema ainsaks usaldusisikuks oleva vend Joey vahelise suhte kohale.

Foto:  c.United/Everett / Rex Features. „Raging Bull”, 1980

Foto: c.United/Everett / Rex Features. „Raging Bull”, 1980
No Merchandising. Editorial Use Only. No Book Cover Usage Manadatory Credit: Photo by c.United/Everett / Rex Features (556799d) ‘Raging Bull’, Robert De Niro ‘RAGING BULL’ FILM – 1980

Kuigi Scorsese talent lavastajana on vaieldamatu – antud teose täiust murendavad ehk vaid üksikud liikumist hakkivad montaažiotsused –, toetub film suuresti näitlejatele ja meespeaosa eest antud Oscar on siinkohal kuhjaga teenitud. Ei saa öelda, et peategelast kehastav Robert De Niro kuuluks mitmekülgsemate näitlejate sekka – vastupidi, läbi oma karjääri on ta sisuliselt varieerinud üht ja sedasama inimtüüpi. Seda hämmastavam, kui palju kihte on mees oma tüüprollile filmist filmi lisanud ja kuivõrd vahetu ja intensiivsena teda hoidnud. De Niro Jake on robustne, ähvardav ja maskuliinne, aga samas haletsusväärselt komplekside käes visklev tegelane. Ei mingit intelligentsust ega klassi, puhas agulieetika ja mõtlematu otsekohesus.

Intensiivsus on ka teiste näitlejate sooritusi ja seeläbi kogu filmi ideaalselt iseloomustav termin. „Raevunud härja” ilu peitub mitmete stseenide juures puhtalt selles, kuidas De Niro ja Joeyt kehastav Joe Pesci omavahel suhtlevad – milline loomulikkus, milline kaasahaaravus, milline pinge! Kaks meisterlikku karakternäitlejat endast ja teineteisest maksimumi võtmas. Ja ei juhtu just tihti, kui Joe Pesci tegelast saab kellestki sümpaatsemaks nimetada. Neile ei jää alla samuti Oscarile nomineeritud Cathy Moriarty. Tema Vickie meenutab pisut Vladimir Nabokovi Lolitat – noor, ilus, naiivne, kohati pisut isepäine, aga enamasti meeste ihaldusobjekti ja mängukanni rollis. On kahjuväärne, et autoõnnetus Moriarty aastateks filmimaailmast eemale viis ja kõnekamat karjääri tegemast takistas.

Raging Bull

Eks olegi „Raevunud härg” lisaks poksifilmile ja biograafiale arhetüüpne vägivaldse mehe ja traditsioonilise sotsiaalse struktuuri tõttu talle justkui alluma sunnitud naise lugu. Realistlik ja mõjus karakteriuuring, mille aususe tõttu on raske uskuda, et LaMotta ise filmi juures konsultandina tegutses ja De Nirot rolliks ette valmitas. Meisterlikult üles võetud poksistseenid jäävad „Raevunud härjas” seejuures vaat et sekundaarseks. See pole kangelasmüüt ega tähelend, ei mingi „Rocky” ega American dream, see on nii poksimaailma kui selle juurde käiva korruptiivse äri jõhker dekonstruktsioon ja demüstifikatsioon.

Linateoses tsiteeritud read filmist „On the Waterfront” on väga märgilised. De Niro kehtestab end siin neid algselt lausunud suurmeister Brandoga samasse koorekihti kuuluva osatäitjana ja Scorsese legendaarsete USA kino lavastajate nagu Elia Kazan väärilise järglasena. Pole ühtki elementi, mida võiks pidada tema kui lavastaja üheseks firmamärgiks või innovatsiooniks, aga ta valdab iga viimast kui nüanssi, olgu selleks lähivõtted, pikad kaadrid, tihe liikumine või stiilsed aeglustused, meisterlikult. Sama muljetavaldav on raske teema ja tegelase avamisel antropoloogiliselt tähelepanelikuks ja dokumentalistlikult objektiivseks jäämine.

Tutvu Katusekino kavaga siin.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Pro et contra
3 min

Pro et contra

Paradiisi triloogia teine jagu jätkab esimeses osas esitatud problemaatikaga, tuues sisse uue tüliõuna – usu. Läbi musta huumori prisma käsitleb Seidl siingi Euroopa neokolonialismi, usufanatismi ja isegi armastust, pilgates vägagi teravalt siinset „paradiisi”.
Peen ajastu, peen film
Kaader filmist Artist
3 min

Peen ajastu, peen film

Film jutustab loo šarmantsest tummfilmistaarist George Valentinist, kes „kaotab oma hääle” helifilmi tõttu. Lootes, et tegu on vaid lihtsa moeröögatusega, jääb mees truuks tummfilmile, seistes peatselt silmitsi rahapuuduse ja alkoholismiga.
Kes vana asja meenutab…
Kaader filmist Goodfellas
3 min

Kes vana asja meenutab…

„Goodfellas” avab New Yorgis aastatel 1955–1980 pulbitsenud maffiaelu. Filmi režissöör Martin Scorsese tõetruu sisekaemus toimib koostöös Nicholas Pileggiga, kelle poolt kirjutatud lugu asetab vaataja suhtes pihipinki ameerika ühe kurikuulsama gängsteri – Henry Hilli.
Müürileht