1977. aastal saadeti Voyageri kosmosesondide pardal päikesesüsteemi kaks kullatud vinüülplaati, mis sisaldavad pilte ja helisid planeedi Maa igapäevaelust ning 90 minutit muusikat (klassikat, džässi, pärimust jms), pandud teele lootuses, et kunagi satuvad need mõne intelligentse maavälise olendi kätesse.
Kui 2018. aastal lennutataks taevasse kuldse plaadi uusversioon ja sellele otsustataks pressida ka Berliinis tegutseva, ent soome päritolu duo Amnesia Scanneri loomingut, poleks siia lähiajal ilmselt ühtegi „väliskülalist” oodata. Või, vastupidi, kui võtta eeskujuks ulmeraamatutes ja -filmides kujutatu, siis selles keeles nad ehk meiega kõneleda tahaksidki.
„Another Life” kannab endas ideed meie vihkamisel ja armastusel põhinevast suhtest tehnoloogiaga ning üritab tekitada tänapäevale omast infoküllastuse efekti. Ja infoga album juba tagasi ei hoia – üksteise järel pistavad siin pea välja kõiksugused mikroorganismid. Esiteks on duo loonud Oracle’i-nimelise vokaaltarkvara, mis oma masinlikul tämbril maailma taaga kriiskavalt, skisofreeniliselt, lohutavalt või lausa sensuaalselt välja paiskab, kahes loos on abiks ka leibelikaaslase Pan Daijingi deformeerunud häälematerjal. Alguses on Oracle võõrastav, hiljem tundub, et selle duudiga võiks juba tuttavaks saada.
Teiseks on plaadil esinevad popmuusikastruktuurid, teismeea nu metal’i perioodist tuttavad rifid, gabber’i-latakad ja huilgavad sireenid justkui hakkepuidumasinast läbi lastud ning nüüd tulistatakse seda kõike kuulaja poole, nii et vaata ise, kas saad pihta või mitte. Ühesõnaga, see on tõeline käest ära läinud tehnoloogiaorgia. Plaati saab kas armastada või vihata. Mina jään esimese juurde.
