Arvo Pärdi Keskus kuulutas välja arhitektuurikonkursi

SA Arvo Pärdi Keskus koostöös Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas täna välja rahvusvahelise kaheetapilise ideekonkursi Arvo Pärdi Keskuse hoone loomiseks Tallinna lähistele Laulasmaale. Konkursi eesmärk on leida parim arhitektuurne lahendus hoonele, mille südameks on Arvo Pärdi arhiiv.


SA Arvo Pärdi Keskus koostöös Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas täna välja rahvusvahelise kaheetapilise ideekonkursi Arvo Pärdi Keskuse hoone loomiseks Tallinna lähistele Laulasmaale. Konkursi eesmärk on leida parim arhitektuurne lahendus hoonele, mille südameks on Arvo Pärdi arhiiv.

„Looduses sünnib asju ja vaikuses tekib ootamatuid ideid – sellises kultuuri ja looduse sümbioosis ongi Eesti eripära ja jõud. Just sellisest äratundmisest kantud arhitektuur on siia võistlusele oodatud,” lausus Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere.

Konkurss toimub kahes etapis. Esimeses voorus oodatakse arhitektidelt portfooliot varasematest töödest. Materjalide esitamise tähtaeg on 22.01.2014. Kandidaatide hulgast valitakse 23. veebruariks välja arhitektid, kellelt oodatakse hoone ja ümbritseva ala eskiisprojekti. Kaheetapilise ideekonkursi preemiafondi suurus on 30 000 eurot ning tulemused avalikustatakse 20. juunil 2014.

„Ideekonkursi esimese etapi eesmärgiks on selgitada välja arhitektid, kelle varasem erialane looming sobib enim Arvo Pärdi Keskuse kontseptsiooni ning vajadustega,” selgitab Arvo Pärdi keskuse tegevjuht Anu Kivilo.

Arvo Pärdi Keskuse (APK) hoone hakkab paiknema Laulasmaal, Lohusalu poolsaarel. Tulevases hoones saavad olema tagatud arhiivi säilikute nõuetekohased hoiutingimused. Uus maja annab võimaluse laiendada APK tegevust: teha koostööd uurijatega, viia läbi haridusprogramme, korraldada konverentse, näituseid, muusika- ja filmiõhtuid ning seeläbi olla rohkem avatud külastajatele.

Ideekonkursi korraldaja on SA Arvo Pärdi Keskus koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Võistlustingimused on avaldatud siin.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Visuaalse vaatluse oskuse otsustavusest Liibanoni paviljonis
Argipäev Batei Mahsse platsil Jeruusalemma vanalinna juudikvartalis.
5 min

Visuaalse vaatluse oskuse otsustavusest Liibanoni paviljonis

Tänavusel Veneetsia kunstibiennaalil esindab Liibanoni Akram Zaatari installatsiooniga „Kiri keelduvale piloodile”. 2012. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil kandis Iisraeli paviljon nime „Lennukikandja”. Naaberriikide debatti on proovitud käivitada Veneetsias nii kunsti-, arhitektuuri- kui ka filmikeeles.
EXPO Milano 2015 Eesti paviljoni võidutööks valiti dünaamiline arhitektuurilahendus „Gallery of ___”
„Gallery of___”, makett.
3 min

EXPO Milano 2015 Eesti paviljoni võidutööks valiti dünaamiline arhitektuurilahendus „Gallery of ___”

EXPO Milano 2015 maailmanäituse Eesti paviljoni võidutööks valiti avatud ja dünaamiline arhitektuurilahendus „Gallery of ___”, mis valmis koostöös Kadarik Tüür Arhitektide, AKU disainibüroo ning loovmeeskonnaga.
Müürileht