Cabaret Rhizome tantsib tuhat tantsu

Neljapäeval, 28. märtsil esietendub Kanuti Gildi SAALis Cabaret Rhizome’i „Mutantants ehk Tuhat tantsu, mida tantsida enne kui sured”. Lavastus seob tuhande erineva tantsu elemendid kokku üheks pikaks katkematuks seadeks.


Neljapäeval, 28. märtsil esietendub Kanuti Gildi SAALis Cabaret Rhizome’i „Mutantants ehk Tuhat tantsu, mida tantsida enne kui sured”. Lavastus seob tuhande erineva tantsu elemendid kokku üheks pikaks katkematuks seadeks.

Tegu on tantsuantropoloogilise uuringuga – seades erinevate tantsude elemente kronoloogilistesse ja pärimuslikesse hierarhiatesse, võime me näha erinevate polkaversioonide arengut ja teekonda Kesk-Euroopa seltskonnatantsust chicago polkani või täheldada eriskummalisi sarnasusi kaasaegse klubimuusika taktis õõtsuvate rahvamasside ja end transini tantsivate pärismaalaste vahel. See on tantsude teekond lõkete ja rituaalide juurest uhketesse ballisaalidesse ning sealt edasi mudastele muusikafestivalide platsidele, kus sajad tuhanded inimesed samal ajal ja samas rütmis end samade põhimõtete ja stiimulite toel tühjaks tantsivad. „Mutantants” on tantsude mutant, koreograafiline risoom, liikumispleksus ja kineetilise eneseväljenduse entsüklopeedia.

Cabaret Rhizome’i asutasid 2009. aasta suvel TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias õppinud näitlejad ja koreograafid Johannes Veski, Anatoli Tafitšuk, Ajjar Ausma, Joonas Parve ja Päär Pärenson. Esimestel aastatel keskendus Cabaret Rhizome’i trupp peamiselt sõnatutele lavastustele, inspiratsiooniks dadaism, sürrealism ja absurd segatuna lapsemeelsuse ja naiivsusega. Vaikusest sai algselt Rhizome’i loomingu selgeim tunnusjoon. Tänase seisuga endale esteetilisi piiranguid ega nõudeid ei seata – lähtutakse oma vahetutest huvidest ning otsingud puudutavad kõike, mis lubab sotsiaalset või spirituaalset edasiliikumist.

Esietendus ja etendused 28. ja 30. märtsil ning 1. ja 2. aprillil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn) ja 26. aprillil kell 19:00 Tartu Uues Teatris (Lai 37, Tartu). Etendusele 1. aprillil järgneb vestlus kunstnikega.

Idee autorid: Johannes Veski, Päär Pärenson

Lavastus, muusika: Johannes Veski

Koreograafia: Päär Pärenson

Tantsijad: Anatoli Tafitšuk, Joonas Parve, Päär Pärenson, Johannes Veski

Videokunstnik: Emer Värk

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Cabaret Rhizome

Lisainfo: www.saal.ee, www.cabaretrhizome.ee

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kiirkohting: Siim Tõniste

Kiirkohting: Siim Tõniste

21. augustil algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal. Kanuti Gildi SAAL on teist aastat kureerinud festivali kogu kollektiiviga – tulemiks erineva käekirjaga loodud mitmekesine programm.
Kunst kui relv võimu ja normide vastu. Intervjuu Al Paldrokiga
Al Paldrok Non Grata performance’il „Force Majeure” Telliskivis.

Kunst kui relv võimu ja normide vastu. Intervjuu Al Paldrokiga

Non Grata juhtfiguur Al Paldrok toob intervjuus välja paradoksi, et demokraatlikud riigid võivad rakendada enesepiirangute tõttu rangemat tsensuuri kui autoritaarsed režiimid, ning kritiseerib seda, et teater ja tants on kaaperdanud performance-kunsti mõiste.
Lavaspurt: Kõrbesisalik üleminekute vahel
Lauri Urb ja Sigrid Savi.

Lavaspurt: Kõrbesisalik üleminekute vahel

Sigrid Savi püüab jäädvustada päriselu loomulikku kaootilist struktureerimatust.
Müürileht