Kui John Hughesi kultusfilmist „The Breakfast Club” peaks kunagi uustöötlus valmima, võiks selle muusikalise poole eest vastutada taani poprokkarite punt Communions.

Kaks ja pool aastat ootamist on end ära tasunud ning viimaks on poistel melomaanidele ulatada kauamängiv pealkirjaga „Blue”. Ansambli The Smiths unikaalset võlu ja aastakümnetetagust nostalgiat on üritanud matkida paljud indie-bändid, ent Communions on selle pähkli üpriski edukalt läbi närinud.

Plaadilt leiab 11 pala, mis kõlavad kõik ehk tuttavalt, ent vahel on see kodune soojus just miski, mida su kõrvad vajavad. Oled sa Aju, Sportlane, Veidrik, Printsess või Kriminaal – „Blue” on ideaalne kaaslane igat tüüpi retroromantikule, kes sooviks salamisi olla mõne Hughesi romantilise komöödia kangelane.

Kui sinu hing ihkab rännakut mõnikümmend aastat tagasi ja ajamasin sul paraku puudub, siis sellised lood nagu „Alarm Clocks”, „Come On, I’m Waiting” ja „Take It All” ajavad oma ajastukohase kõlaga kahtlemata asja ära. Kui loodad avastada aga uusi radu, siis ilmselt tuleks teha tutvust hoopis mõne teise rokiviikingi loominguga.