Eisi Mäeotsa nimi seostub siinsele ööelu tundjale ilmselt kõige esimesena peosarjaga Infinitiiv ja lisaks on tema üks tegelastest, kes lükkab hoobasid novembris avatud uues klubis ASUM. Eisi süda kuulub DJ-puldis techno’le ning kõrgharidusmaastikul on ta tudeerinud just elektronmuusikat, kuid igapäevaselt võib teda leida noote ritta seadmas hoopis klassikalainel.

Eisi Mäeots. Foto: Aleksander Kelpman

Eisi Mäeots. Foto: Aleksander Kelpman

Debüüt: Kui jätta välja tudengipeod ülikooliajast, siis esimene „päris” ülesastumine oli kunagises klubis Partei. Mäletan, et panin lugude järjekorra ja selle, kuidas ma midagi miksima peaks, sekundi täpsusega paberile kirja.

Muusikas oluline: Suhe kuulajaga. Kui muusika suudab kuulajat kõnetada, teda mingisugusesse seisundisse viia, on eesmärk täidetud.

Muusikas ebaoluline: Muusikas pole midagi ebaolulist. Pigem on ebaoluline mull, mis selle kohal hõljub. Raha, hype, ülepingutatud graafika, muusika loomine kellegi teise jaoks.

Mida mängin: Ma olen ja jään karmima masinlikuma techno austajaks. Ranged rütmid, teravad detailid, kihid ja mustrid on minu mängumaa.

Eredamad mängumälestused: Neid on olnud nii Eestis kui ka välismaal. Väljaspool kodumaad on alati põnev käia. Teise koha ja selle inimeste vaibi tunnetamine on väga värskendav ning annab tagasi tulles palju energiat, mida edasi kanda. Kõige eredamalt on meelde jäänud Hafen 2 Frankfurdis, Ääniwalli Helsingis ja muidugi enda ehitatud klubi ASUM Tallinnas, kuhu kuulub minu hing.

Lugu, mida mängiksin oma parima sõbra pulmas: Stevie Wonderi „Love Light in Flight”. Sõber naerataks juba esimesel taktil.

Koht, kus tahaksin kindlasti mängida: Puhta heli ja mõnusa auraga klubis, kuhu minnakse eeskätt muusika pärast.

Guilty pleasure: Mul on mõned palad peidus küll juhuks, kui peaks melanhoolseks kiskuma. Kuulan kõvasti ja nutan mõnuga. Üks selliseid on Mari Kvien Brunvolli „Everywhere You Go”.

Alt üles vaatan…: Rrosele. Piisavalt salapärane ja anonüümne, et rõhuda ainuüksi muusikale. Tema loomingus on iga detail paigas, midagi pole üle ega puudu. Minu miksides on alati midagi Rrose pagasist.

Viis klassikut:
Rrose „23 Lashes”
NX1 „MR3”
Aiken „Impatient” (Cleric Remix)
Ansome „Halyard Hitch”
Planetary Assault Systems „The 808 Track”

Viis hetkekummitajat:
Subion „Betilo Nero”
Joint Minds „Commotion”
Benedikt Frey „The Lobbyist”
Kode and Lunatik „Direct”
Vincenzo Pizzi „Metafisica”

Tehnilist: Olen aru saanud, et kvaliteetne helisüsteem ja töökorras tehnika mõjutavad tugevalt mängustiili ja peo dünaamikat. Vinüüle, USBd ja CDsid ei ole mõtet võrrelda, igaühel on oma koht ja aeg.

Lõppsõna: Uue kohaga tuleb minna tutvuma alati eelarvamusteta. Kõige paremad peod on need, kuhu võib-olla ei olnud plaanis minnagi.

Kuula lisaks Eisi SoundCloudist.