Kalev K-d võib nimetada piltlikult üheks Eesti DJ-kultuuri isaks, sest 90ndatel Tartus alternatiivpidusid korraldama asunud Neuronphase’i kamba liikmena mängis ka tema rolli kohaliku underground-kultuuri käimatõmbamisel. 20 aastat tagasi plaadikeerutamisele antud „Hippokratese vannet” pole ta murdnud senini.

Kalev K. Foto: Priit Mürk

Debüüt: 1991. aastal olin vaimustunud uutest muusikastiilidest – techno’st ja acid house’ist. Kuna Tartus selliseid pidusid ei tehtud, pidin ise koos sõpradega ürituse korraldama. Ülikooli klubi keldrisaalis Tähe tänava alguses toimus Acid House Party. Muusikat mängisin kassettidelt, mille olin siit-sealt kokku lindistanud (osaliselt ka MTVst). Miksimisest ja DJndusest ei teadnud ma tol ajal miskit. Peamine oli lihtsalt teistele head muusikat lasta.

Muusikas oluline: Olulised on rütmid, saundid, meloodiad, asjad, mida ei oska sõnadesse panna.

Muusikas ebaoluline: Ebaoluliseks pean formaati, mida kiputakse viimasel ajal üle tähtsustama. Vinüül, kassett või CD – vahet pole, muusika on muusika. Laulusõnadele ei omista samuti suurt tähtsust.

Mida mängin: Leivanumber on retro. Ehk siis veidi vanem muusika, mis on kunagi edetabelitest läbi käinud ja kõlbab ka tänapäeval kuulata. Retropidusid hakkasime Neuronphase’iga tegema juba 1994. aastal. Enam-vähem regulaarselt toimuvad need aastast 2002, praeguse seisuga igal kolmapäeval Tartus klubis Illusion. Lisaks mängin hobi korras ja rohkem põranda all house’i, dnb’d jms. Korraldasin ka üritustesarja Oh My Dub!, kus kõlasid dubstep ja muu bassimuusika. Nüüdseks on see pidu kahjuks varjusurmas.

Eredamad mängumälestused: Ägedaimad peod on toimunud tihtipeale suvisel ajal ja värskes õhus. Lemmik on Love Boati seeria (laeval mööda Emajõge kruiisides), viimastel aastatel ka Orissaare Piidivabriku suvised üritused. Kõige veidram pidu oli 1998. aasta jõulude ajal, kui ei viitsinud kodus olla ja korraldasin Narva maantee arstide ühika keldris peo. Ühtegi teist DJd kohale ei ilmunud, eestlased olid kodudes. Mängisin ca kümnele vene poisile kaheksa tundi järjest techno’t ja dnb’d. Väga meeleolukas oli…

Lugu, mida mängiksin oma parima sõbra pulmas: Seda, mida sõber kuulda tahab. Huvitav lugu juhtus ühe hea sõbra pulmas, kus ma samuti muusikat lasin. Pulma teisel õhtul, kui pidu oli juba piisavalt kaua kestnud, üritas üks pulmakülaline mind ämbritäie veega üle kallata, kuna ma olevat liiga palju lastelaule mänginud.

Koht, kus tahaksin kindlasti mängida: Kuskil ilusa vaatega kõrgemas kohas. Kosmosejaamas ambient’i näiteks.

Guilty pleasure: Mulle on päris mitu Scooteri lugu meeldinud.

Alt üles vaatan…: Paljudele… Eestis meeldib DJ-sfääris Rhythm Doctor. Pole eales tema settides halba lugu kuulnud. Mujalt on sümpaatne Joey Negro, kelle tegemisi ikka jälgin. (Muide, maikuus mängib ta ka Tallinnas.)

Viis klassikut:
Kraftwerk
Depeche Mode
The KLF
The Orb
Masters At Work

Viis hetkekummitajat:
Stevie Wonder „Part-Time Lover” (Makoto & Danny Wheeler DnB Edit)
Massive Attack „Karmacoma”
Mikey Dread „Operator’s Choice”
Après „Chicago”
Polygon Window „If It Really Is Me”

Tehnilist: Lähen klubisse enne pidu kohale ja veendun, et kõik toimiks. Püüan peo ajal puldi tulukesi mitte punasesse lasta, eelistan kadudeta muusikafaile (mitte MP3), kasutan sync’i nuppu.

Lõpetuseks: Lõppu paneks vast „Kodulaulu”.

Kuula lisaks Kalevi Mixcrate’i lehelt.