(Kaine?) september on läbi ning vahtralehed hakkavad omandama kollaseid ja punaseid toone. Parasvöötme lohutuvõitu (või vähemasti pimedake) sügis soosib iseäranis kultuurseid tubaseid tegevusi, mida õnneks oktoobrikuus jätkub, olgu siis filmi-, peo-, muusika- vms rindelt.

Ivar Põllu lavastus „Stereo”. Foto: Gabriela Urm

Nullindate kunstielu on teatavasti juba mitmeid kordi pidulikult institutsionaalse žestiga kokku võetud. Täna, 6. oktoobril kell 17 toimub Kumus aga vestlusõhtu „Omaalgatuslikud nullindad”, mis keskendub sellele kunstielu poolele, mis on raskemini lahterdatav, katalogiseeritav ja museaaliks muudetav. Vestlevad asjaosalised Sandra Jõgeva, Madis Mikkor ja Evelyn Grzinich, modereerib Maarin Ektermann. Osalemine muuseumipiletiga.

Pärast nädalavahetust Tartus jätkab teenekas kodumaine LGBT+-filmifestival Festheart 7.–9. oktoobrini juba koduses Rakveres. Tänavuse programmi filmid saab võtta paljuski kokku märksõnadega „eneseteostus” ja „religioon” – mitmes filmis püüavad (enamasti noored) peategelased oma identiteediotsingutele leevendust leida, pühendudes loometegevusele või spordile, korduvalt on luubi all konflikt usu ja seksuaalse sättumuse vahel.

9. oktoobril esineb Sveta Baaris Ukrainast pärit süntpopi ja EBM duo Kurs Valüt. Eugene Gordeevi poolt 2017. aastal ellu kutsutud projekt tegutses esialgu eesmärgiga populariseerida minimal wave’i oma koduriigis. Nende elektrost, süntpopist ja Italo disco struktuuridest pakatav looming sai hiljem uudse sildi dnipropop. Tantsupõrandale mõeldud muusika, mida saadavad elulised vokaalid ning mille aines tugineb loojate enda isiklikel konfliktidel ja sotsiaalpoliitilistel kriisidel.

Muusika teatavasti niigi ühtaegu ühendab ja lahutab. Kui paneme kõrvaklapid pähe, saame kuulata oma lemmikmuusikat ja eralduda muust maailmast. Aga otsides laiast ilmast endasuguseid veidrikke, kes armastavad samasugust muusikat, võime leida sõpru. Just sellest – muusikast ja üksindusest – räägib Ivar Põllu värske lavastus „Stereo” Tartu Uues Teatris. Laval sellest hooajast teatriga liitunud näitleja Ilo-Ann Saarepera ühes Andreas Aadli ja Elise Metsanurga või Ekke Heklesega.

Kaader David Lynchi filmist „Elevantmees”

12. oktoobril toimub Tartus Kirjandusmuuseumis naiste loodud kirjandusele ja naisautorite rollile eesti kirjanduses keskenduv konverents „Kas sa Reed Morni oled lugenud? Naised ja proosakirjandus 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eestis”. Konverents algab Eve Annuki plenaarettekandega, mis vaatleb naisi, (proosa)kirjandust ja kirjandusajalugu. Seejärel toimub kuus paneeli, kus ettekanded käsitlevad nii Reed Morni kui ka Marta Sillaotsa loomingut, „uue naise” kujutamist ning lasteproosat. Modereerib Mirjam Hinrikus.

13. oktoobril algab samaaegselt Tallinnas Kinos Sõprus ja Tartu Elektriteatris ameerika kultuslavastaja David Lynchi retrospektiiv, kus näidatakse kahe nädala jooksul ilmumise järjekorras ära kõik tema täispikad mängufilmid. Programmi avab 13. oktoobril tema esimene film „Eraserhead” (1977) ja lõpetab eksperimentaalne „Inland Empire” (2006), kogu ülejäänud kirev kaleidoskoop jääb nende vahele.

Tulevikku vaatava tantsumuusika peosari Helios tähistab 14. oktoobril oma esimest sünnipäeva. Suurejooneline pidu laiub nii klubi HALLi suures saalis kui ka ülemise korruse Mesilas. Hommikul kell 7 liigutakse peoga edasi avaldamata asukohta, kus järelpidu vältab järgmise päeva õhtuni. Üles astuvad menuka Londoni peosarja Cartulis asutaja Unai Trotti ning itaalia diskor ja tõusev täht Gabbs, lisaks kohtame üheksat kohalikku DJd, teiste hulgas Mavat, noad ja Artur Läätse & Pikkauchi.

Maria Faust. Foto: Erik Põllumaa

Alates 20. oktoobrist saab kinodes näha Kaupo Kruusiaugu värsket dokumentaalfilmi „Machina Faust”. Teos heidab pilgu andeka helilooja ja saksofonisti Maria Fausti ellu, jälgides lähedalt tema kolme teose – „Maarja missa”, „Organ” ja „MOnuMENT” – sündi ning üldiseltki jõulise saare naise edu meestekeskses muusikamaailmas. Mis on loomingulise kompromissituse ja tundliku ühiskondliku närvi hind? Kuidas peegelduvad loomingus Maria isiklikud läbielamised.

Paavo Piigi kolmas teatriessee „…Eetika” proovib leida vastust küsimusele, kas kerjusele annetamine on eetiline või mitte… Kui Piigi „Ei tao” rääkis pornost ja „Gesamtkunstwerk” kunstist, siis „…Eetika” räägib… noh, eetikast. See on jänesehaakidega teekond kõige algusesse, et aru saada, mis see õige ja vale on ja kust nad tulevad. Et siis põhimõtteliselt, kui tõsta korraks pea oma sisemaailmast (või nutiseadmest), siis kuidas peaksime suhtuma kaasinimesse? Esietendus 26. oktoobril Kanuti Gildi SAALis.