Eesti Loodusmuuseumi vastavatud koeraparkla lubab koeraomanikele muretut muuseumikülastust

Esimese Eesti muuseumina avas loodusmuuseum täna koeraparkla, võimaldades koeraomanikest külastajatele muretut muuseumikülastust ning lemmikutele lahedat ootamist.

Esimese Eesti muuseumina avas loodusmuuseum täna koeraparkla, võimaldades koeraomanikest külastajatele muretut muuseumikülastust ning lemmikutele lahedat ootamist.

Austraalia karjakoer Hubert, koeraparkla üks esimesi kliente.

Austraalia karjakoer Hubert, koeraparkla üks esimesi kliente.

Parklasse on oodatud nii suured kui väikesed hästi käituvad koerad ajaks, kui nende peremees või perenaine muuseumit külastab. „Kuna enamikes muuseumides on eksponaate, millele neljajalgsed sõbrad tahtmatult kahju võivad teha, siis oli koeraomanikel tänaseni keerukas valik – kas minna muuseumisse üksi või üldse mitte minna. Nüüd on loodusmuuseumisse oodatud nii koeraomanik kui ka tema neljajalgne sõber”, ütles muuseumi juhataja Heidi Vilu. „Asjaolu, et esimese muuseumina just loodusmuuseum sellise parkla avas, on ka mõneti sümboolne, sest meie muuseumi nimi justkui seda eeldaks. Samuti on meie kollektiivis koeraomanikke, mistõttu ka parklate nappusest tulenevad mured tuttavad”, lisas Vilu.

Koeraparkla pakub oma karvastele klientidele igati mõnusat äraolemist. Päikese ja vihma eest saab pugeda kuuti, mille ees on mugav terrass lesimiseks, veekauss janu kustutamiseks ning rihma kinnituskonksud. Kuut on ehitatud kohalikust puidust, töödeldud allergiavabade puidukaitsevahenditega ning katusel on rohelise hooviga harmoneeruv samblamatt.

Koeraparkla jääb avatuks aastaringselt ning on muuseumikülastajale tasuta. Loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas aadressil Lai 29a ning on avatud kolmapäevast pühapäevani.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Nähtamatute loomade pärast. Intervjuu Jo-Anne McArthuriga
Jo-Anne McArthur. Pressifoto
8 min

Nähtamatute loomade pärast. Intervjuu Jo-Anne McArthuriga

Jo-Anne McArthuri auhinnatud fotod sünnivad enamasti salaja. Ta on jäädvustanud kümne aasta jooksul ja enam kui 40 riigis loomi, keda kasutatakse toiduaine- ja rõivatööstuses, loomkatseteks, transpordiks ja meelelahutuseks. Näiteks on ta külastanud nii Hiina karufarmi kui ka vaalapüüki takistavaid…
Lausumisi laugaste vahelt
Esiplaanil jutu üks peategelane koer-giid Astor, taamal ülejäänud reisiseltskond. Kõik fotod: Berit Petolai
11 min

Lausumisi laugaste vahelt

Berit Petolai käis 7.–8. mail Prima Vista festivali raames väikese kirjanikest ning teistest kultuuri- ja loodushuvilistest koosneva delegatsiooniga Palupõhja rabas visiidil. See inspireeris Berititki kirjanikest reisikaaslaste kombel sulge haarama ja sellest Müürilehele raporteerima.
Müürileht