Müürileht avaldab mitmeosalise artikliseeria, mis toetub üksteist kuud väldanud uurimistööle. Artikliseeria autorid soovisid andmepõhiselt mõista, kuidas ERR Gaza sõda kajastab. 
ÜRO või Rahvusvaheline Kriminaalkohus on Eesti avalikkuses üldiselt respekteeritud institutsioonid. Kuidas ERR nad Gazas toimuva puhul nii selgelt marginaliseerinud on?

Eelmised peatükid:

1. ERR404: Kuidas rahvusringhääling tasakaalu kaotas
2. ERR404: Palestiinlased kui anonüümsed numbrid
3. ERR 404: Iisraellased kui Gaza sõja peamised ohvrid
4. ERR404: Woke-propaganda ajupesu ohvrid
5. ERR404: Iisraeli armee = sõjapidamise iidol

Francesca Albanese on ÜRO Palestiina alade eriraportöör ehk üks mõjukaim ja kõrgetasemelisim palestiinlaste inimõiguste eest seisja ja Iisraeli sõjakuritegudele osutaja. Meie 1154 artiklist koosnevas valimis mainiti Albanese viiteid Iisraeli genotsiidile palestiinlaste vastu vaid kahes. Tema sõnavõttu kajastades rõhutas ERR ameti sõltumatust ÜRO ametlikust positsioonist ja Albanese vastuolulisust Iisraeli poliitikute seas, diskrediteerides ta väljaütlemiste tõsiseltvõetavust: 

Juba pikka aega Albanesesse kriitiliselt suhtunud Iisrael mõistis raporti hukka kui „rõveda tegelikkuse moonutamise”. […] Eriraportöörid määrab ÜRO inimõiguste nõukogu, kuid nad ei esinda tingimata ÜRO seisukohti. (10.08.2024)

Siia kõrvale võib tuua näite ÜRO seksuaalvägivalla erisaadiku Pramilla Patteni raportist, milles kirjutati Hamasi seksuaalkuritegudest 7. oktoobril ning mille ERR üldistas ÜRO seisukohaks. Kuna raport sobis iisraelimeelsesse malli ja näitas Hamasi kui barbareid, seati kahtluse alla vaid Iisraeli kritiseeriv allikas. 

Muidu üldsusele usaldusväärsed rahvusvahelised organisatsioonid, nagu ÜRO ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC), on seega muudetud Gaza sõjas vastuolulisteks ja politiseeritud osalisteks. Organisatsioonidega seotud teemad kajastuvad ajakirjanduses valikuliselt ja vastavalt narratiivile, mida parasjagu edendada tahetakse. Gaza sõja kajastuses esindab ERR süstemaatiliselt Iisraeli soosivat narratiivi, seades organisatsioonide usaldusväärsuse kahtluse alla: 

Aprillis teatati Prantsusmaa endise ministri Catherine Colonna juhitud sõltumatus ülevaates, et Iisrael pole veel esitanud tõendeid selle kohta, et UNRWA töötajad olid seotud terroristlike organisatsioonidega. Aruandes siiski seisis, et mõned selle töötajad ei järgi agentuuri neutraalset joont. (06.08.2025)

ERR jätab mulje, et organisatsioonid, mis seisavad palestiinlaste õiguste eest või kritiseerivad Iisraeli tegevust (nt 1949. aastast Palestiinas humanitaarabi pakkuv agentuur UNRWA või rahvusvaheline inimõiguste organisatsioon Amnesty International), on antisemiitlikud ja toetavad terrorismi. Iisrael on korduvalt UNRWA sihikule võtnud, näiteks süüdistas Iisrael kahtteist organisatsiooni töötajat 7. oktoobri rünnakus osalemises ning väitis, et Hamas kasutab UNRWA humanitaarabi rahastust oma sõjalisteks eesmärkideks. ERR levitas sedasama infot ilma tõestuseta ning kajastusest jääb muu hulgas mulje, nagu oleks Gaza veetorudele mõeldud rahastust kasutatud 7. oktoobri rünnakus. Palestiinlaste õigus humanitaarabile sõltub seega nende võimekusest tõestada enda süütust ja distantsi Hamasist, mis osutub kehtivate topeltstandardite ja rassismi tõttu pea võimatuks ülesandeks. 

Taolised karmid ja kinnitamata süüdistused kahjustavad organisatsioonide legitiimsust ja tõsiseltvõetavust. Sellel on Iisraelile oluline praktiline kasu: UNRWA suurim doonor USA on endiselt rahastuse peatanud ning Euroopa Liidu riigid tegid ajutiselt sama, kuni Iisraeli esitatud süüdistusi uuriti. Samal ajal on USA sõjaline toetus Iisraelile stabiilselt jätkunud, isegi kui uurimise all on nende toime pandud sõjakuriteod. 

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu väljastatud Netanyahu vahistamismäärust käsitlevad ERRi artiklid keskendusid ICC puudujääkidele ning ekspertide ja poliitikute tsitaatidest jäi üksluine mulje: kriminaalkohtu otsus on „kummastav”, „kohatu” ning „erakordne ja jahmatav”. Kui muidu tundub, et rahvusvahelist õigussüsteemi nähakse kui võimu, millel on kohustus õiglus jalule seada, siis Palestiina küsimuses näidatakse kriminaalkohust kui kallutatud organit:

Iisraeli rahandusminister Bezalel Smotrich nimetas vahistamismääruseid juudivaenulikuks ja silmakirjalikuks. „Vahistamismäärused nende vastu on vahistamismäärused meie kõigi vastu,” ütles Smotrich avalduses, kutsudes Iisraeli sõbralikke riike võtma kasutusele meetmeid ICC laialisaatmiseks. (20.05.2024)

Kriitikale Iisraeli vastu järgnevad Iisraeli poliitikute kinnitamata väljaütlemised ja reaktsioonid, ilma et kirjeldataks sisuliselt organisatsioonide raporteid, sest need tooksid välja ilmselged rahvusvahelise õiguse rikkumised. Lisaks kasutatakse ERRi artiklites läbivalt struktuuri väide → Iisraeli vastuväide, jättes viimase sõna Iisraelile:

Inimõigusorganisatsioon Amnesty International kutsus üles relvarahule Iisraelis ja väitis, et kõik osapooled on toime pannud sõjakuritegusid. Iisrael kritiseeris vastuolulist avaldust ning teatas, et Amnesty International on antisemiitlik organisatsioon. (27.10.2023)

Iisraeli kõneisikute väidetele ei pakuta tõestust, isegi kui süüdistused on spekuleerivad.

UNRWA haldab Gazas sadu koole ning haiglaid. Iisrael on samas korduvalt teatanud, et UNRWA rajatiste all paiknevad Hamasi tunnelid. (30.01.2024)

2021. aastal ilmusid aga kaadrid, mis näitavad, kuidas Hamasi terroristid kaevavad kõrbes üles veetorusid. Terroristid valmistasid nendest torudest rakette. Hamas alustas hiljuti raketisaju toel rünnakut Iisraeli vastu. […] EL jätkab aga abi andmist palestiinlastele. Üha rohkem tekib küsimusi, kuidas seda raha kulutatakse. (11.10.2023)

ERR võtab seega Iisraeli kui infoallikat, kelle huvidest lähtuvalt raamistatakse rahvusvaheliste organisatsioonide (mitte)legitiimsust. Organisatsioonidele ei anta sisuliselt võimalust meie „liitlast” kritiseerida, näiteks ei leidu artiklites näiteid või kirjeldusi selle kohta, mis inimsusvastastes kuritegudes Iisraeli süüdistatakse. Taoline kajastus ei anna lugejale õiglast võimalust teha poolte tegevuse kohta oma järeldusi, sest ERR ei edasta infot tasakaalustatult.

Iisrael teatab, Palestiina väidab

Seda, kuidas ERR asjaosaliste sõnu erinevalt vahendab ja kui usaldusväärsena neid tajutakse, paljastas ka kvantitatiivne analüüs. Vaatlesime uudistes kasutatud tsitaate (sh ümberütlusi) ja seda, kellelt need pärinevad. Suurimateks kategooriateks on Iisraeli, Palestiina, USA ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad.¹ Teiseks jaotasime tsitaatide toimetajapoolse raamistamise võtted kolme rühma: kõrgele usaldusväärsusele viitav raamistus (kinnitama, teatama jm), madalale usaldusväärsusele viitav raamistus (väitma, oletama jm) ja neutraalne raamistus (ütlema, sõnama jm). Analüüsisime 1167 lauset, millest kolmandik sisaldas kõrgele, kolmandik neutraalsele ja kolmandik madalale usaldusväärsusele viitavaid sõnu või konstruktsioone.

Leiud jagunevad kaheks. Esiteks leidsime, et Iisraeli kõneisikuid tsiteeritakse ERRis USA, rahvusvaheliste organisatsioonide ja Palestiina kõneisikutega võrreldes (1) kõige tihedamini ning (2) nende tsitaate raamistatakse kõige enam, kasutades kõrgele usaldusväärsusele viitavaid sõnu.

Kui Iisraeli tsiteeritakse 1167 lauses 201 korral (17%), siis rahvusvahelised organisatsioonid saavad sõna vaid 42 korral (4%). Palestiina esindajad saavad vähem sõna (97 korda) kui USA (154 korda). Kõige vähem kasutatakse tsitaate rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, keda tsiteeriti peaaegu viis korda vähem kui Iisraeli kõneisikuid (vastavalt 42 ja 201 korda).

Peale selle, et Iisrael saab ERRi veergudel enim sõna, raamistatakse nende öeldut ka kõige usaldusväärsemana. 201 Iisraeli tsitaadist 98 korral ehk pea pooltel juhtudest kasutatakse ERRis kõrgele usaldusväärsusele viitavaid sõnu, nagu kinnitama, teatama, tõdema, rõhutama. See jätab lugejale mulje, et ta võib esitatud „faktides” üsna kindel olla. Usaldusväärseks ja relevantseks peeti ka USA riigijuhtide ja arvamusliidrite öeldut: kui kokku tsiteeriti ameeriklasi 154 korral, siis 48 korral kasutasid toimetajad selleks kõrgele usaldusväärsusele viitavaid sõnu.

Palestiina kõneisikute puhul kasutati tsitaatides selliseid sõnu nagu kinnitama, teatama, tõdema, rõhutama vaid veidi vähem kui neljandikul juhtudest ehk 26 korral 97st. Kõige sagedamini olid Palestiina allikad esindatud madala usaldusväärsuse kategoorias. Nende kajastamisel kasutati selliseid sõnu nagu väitma, oletama, väidetavalt 60 korral 97st. Kui väitjaks oli mõni Iisraeli kõneisik, raamistati see madalat usaldusväärsust toonitavate sõnadega proportsionaalselt kõvasti harvemini, nimelt 201 lausest vaid 53 korral.

Märkimist väärib ka see, et USA esindajate tsitaadid olid kõige suurema tõenäosusega neutraalselt raamistatud. Selleks kasutati selliseid verbe nagu ütlema või sõnama. Nii-öelda neutraalse kohtuniku rolli ei mängi kajastuses järelikult mitte rahvusvahelised organisatsioonid (keda viidatakse kõige vähem), nagu ÜRO või ICC, vaid USA ja tema kõneisikud.

Kokkuvõttes tähendab see, et palestiinlaste sõnavõttudest umbes neli korda enam esineb uudiskajastuses tõsiseltvõetavaid (kõrge usaldusväärsusega) iisraellaste sõnavõtte. Isegi kui liita omavahel kokku kõrge usaldusväärsusega Palestiina ja rahvusvaheliste organisatsioonide tsitaadid, on uudisvoos kõrgeima usaldusväärsusega Iisraeli tsitaate pea kaks korda rohkem. Palestiinlaste ja rahvusvahelise õiguse häälekandjad lihtsalt ei jõua Eesti lugejateni. Kui palestiinlane räägib, siis ta väidab ja oletab. Kui iisraellane räägib, siis ta teatab, tõdeb ja kinnitab. USA on „aus” vahemees ja rahvusvahelised organisatsioonid olgu üldse kuss.

Sanna Kartau on Tallinna kirjanik, kunstnik ja õpetaja.
Gregor Mändma on Palestiina sõber.
Karoliine Pärlin on Edinburghis elav tartlane, kes huvitub sotsiaalsetest liikumistest.
Mariann Jüriorg on tudeng ja aktivist, keda huvitavad praegu eri vähemuste kogemused, teaduse dekoloniseerimine ja põlisrahvaste epistemoloogiad.
Remi Fady Punak on Palestiina juurtega eestlane, kes tegeleb ajakirjandusanalüüsi ja infotehnoloogiaga.
Roosi Mai Järviste on rahvusvahelise poliitika ja ajakirjandustudeng, huvitatud rahvusvaheliste suhete uurimisest neokolonialismi kontekstis.

1. „Muu” kategooria moodustavad: (1) lause ei olnud seotud Gaza konfliktiga, sinna kuulusid näiteks valimisse jäänud Ukraina sõja kohta käivad laused; (2) tuvastamatud allikad, mis tähendas, et konkreetses lauses polnud tsitaadi autorit mainitud või seda ei saanud üheselt tuvastada; (3) kolmandad pooled, kelle hulka kuulusid teiste riikide (v.a USA) valitsused, organisatsioonid, meediaväljaanded ja esindajad, nende seas Euroopa Liit.
   ↩︎