Müürileht avaldab mitmeosalise artikliseeria, mis toetub üksteist kuud väldanud uurimistööle. Artikliseeria autorid soovisid andmepõhiselt mõista, kuidas ERR Gaza sõda kajastab. Viimases osas vaatame, kuidas paremäärmuslusse kalduva USA usalduskrediit on kahanemas, kuid Gaza sõja puhul said Ühendriikide presidendid kordades rohkem sõna kui kõik palestiinlased kokku.
Eelmised peatükid:
- ERR404: Kuidas rahvusringhääling tasakaalu kaotas
- ERR404: Palestiinlased kui anonüümsed numbrid
- ERR 404: Iisraellased kui Gaza sõja peamised ohvrid
- ERR404: Woke-propaganda ajupesu ohvrid
- ERR404: Iisraeli armee = sõjapidamise iidol
- ERR404: Rahvusvahelised organisatsioonid, kuss!
USA on olnud Iisraeli kõige mõjukam kaitseingel juba alates 1960. aastate lõpust. Kahe riigi vahel eksisteerivad tugevad kultuurilised ja ajaloolised sidemed, rääkimata sõjalistest ja majanduslikest. Nende „erilisi suhteid” märgivad lepped terrorismivastases võitluses, judeo-kristlik liit moslemiriikide vastu ning ühised poliitilised huvid Lähis-Idas, mida Läänes kanda kinnitanud Iisraeli lobirühmad poliitikutele maha müüvad. Viimased kaks aastat on USA olnud Iisraeli suurim relvatarnija: Gaza sõja ajal on USA kulutanud Iisraeli sõjalisele abile hinnanguliselt 21,7 miljardit dollarit. Hoolimata sellega tekitatud humanitaarkatastroofist kaitses USA Iisraeli diplomaatiliselt, kui sõja esimesel aastal blokeeriti ÜRO Julgeolekunõukogus järjepidevalt ettepanekuid relvarahuks.
Üllas, ratsionaalne – ühesõnaga liider
ERR manab USAst pildi kui Iisraeli tugevast ja vankumatust toetajast. Näiteks lubab USA „kaitsta” Iisraeli „Iraani rünnaku korral” (tuletame siinkohal meelde, et Iraani rünnakus oli agressoriks Iisrael ning peale selle on Iisrael korraldanud alates 7. oktoobrist sõjalisi rünnakuid Liibanonis, Jeemenis, Süürias, Kataris ja Läänekaldal). USA kaitsva rolli demonstreerimiseks saadetakse Lähis-Idasse lennuväeeskaadreid, sõjalaevu ja laskemoona ning hoiatatakse „teisi riike konflikti eskaleerimise eest”. USA toetust „juudiriigile” kinnitatakse korduvalt, et konfliktist tekkinud sõjahirmu ja ärevust ohjes hoida, samal ajal valatakse sõjalise abiga aga järjekindlalt õli tulle.
ERRi toon USAst kirjutades on kindlameelne ja agentne, USA on ratsionaalne diplomaat ja ainuõige liider, kes näitab maailmas demokraatiamajakana eksinutele teed. Tsitaadid, mis rõhutavad USA rolli, „millel on nii kohustus kui ka võimekus tegeleda mitmete pingete ja konfliktidega samal ajal”, või räägivad USA „raudsest pühendumusest Iisraeli julgeolekule ja meie [USA] otsusekindlusest takistada iga riiki või valitsusvälist toimijat, kes soovib seda sõda eskaleerida”, saavutavad kajastuses ülistavad mõõtmed.
USA poliitikud adresseerivad ka humanitaarolukorda, samas korrutatakse humanitaarkatastroofiga seoses jätkuvalt mantrat, mille kohaselt on Iisraelil kõigest hoolimata õigus ennast kaitsta.
Oma märkustes ütles Blinken, et administratsioon seisab Iisraeli kõrval, kuid lisas ka, et tehakse kõik, mis võimalik, et lõpetada kohutavad inimkannatused Gazas ja takistada konflikti levikut. (21.04.2024)
Kui esineb „erakordne juhtum” ja USA tõepoolest kritiseerib Iisraeli, piirdub distsiplineeriva autoriteediga USA „hoiatuste” ja „manitsustega”. USA-Iisraeli rünnakut ning selle mõju Gazale kirjeldatakse pisendavate eufemismidega – Iisraeli tegusid ei mainita otseselt ja väljaütlemistes mõistetakse hukka nende tegude hägused tagajärjed. USA ametnike delegatsioon arutab „muret” seoses Rafah’ sissetungiga, merevee pumpamine Hamasi tunnelitesse „süvendaks pikas plaanis Gaza tsiviiltaristu probleeme”. Ohvrite arv on „liiga kõrge” ning hakatakse „arutama alternatiivide üle”, „leinatakse süütute inimeste elude kaotust” ning Biden „pole rahul suure palestiinlastest inimohvrite arvuga”. Lõpuks kõlab mõistuse häälena julgeolekunõunik Jake Sullivani mõte: „Me ei usu, et Iisraeli jaoks oleks mõistlik või õige Gaza sektorit pikemas plaanis okupeerida.” Siinne sõnakasutus ei väljenda meie hinnangul pakilist vajadust tagada rahvusvaheline õigus.
Tegude taustal tundub USA „mure” humanitaarolukorra pärast tühja sõnakõlksuna, arvestades, et Gazas kuulutati lõpuks välja näljahäda. Räägitakse küll humanitaarabi suurendamisest, aga jätkatakse Iisraeli sõjalist toetamist ja rangelt kaitsele rõhuva narratiivi edasiandmist. Mis sest, et kaitse väljendub sisuliselt kuue eri riigi ründamises, kellest valdav osa polnud konfliktiga isegi otseselt seotud.
Kust pärineb info?
USA mängib tähtsat rolli ka teadmiste loomises ja levitamises. Kogu analüüsitud tekstikorpuse kuus kõige populaarsemat neljasõnalist väljendit olid:
- „The Wall Street Journal”;
- „Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu”;
- „USA president Joe Biden”;
- „USA välisminister Antony Blinken”;
- „Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu”;
- „Iisraeli kaitseminister Yoav Gallant”.
Sama lugu on viiesõnaliste väljenditega. Kõige populaarsem viiesõnaline väljend kogu korpuses oli „The Wall Street Journal kirjutab”, sellele järgnevad:
- „Ajaleht The Wall Street Journal”;
- „Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles”;
- „vahendas The Wall Street Journal”;
- „USA president Joe Biden ütles”.
See tekitab küsimuse, kes räägib meile Gaza 17-kuulisest pommitamiskampaaniast? Kes räägib meile tapetud palestiinlastest, nende pereliikmetest, valust ja näljast, mida nad on pidanud tundma? Kes räägib nende poliitilistest lootustest? ERR, nagu näha, räägib seda, mida „ütleb Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu”, ja teeb seda ajalehe The Wall Street Journal vahendusel, kelle veergudelt sai veel 3. septembril 2025 lugeda, et „Gaza genotsiidist rääkimine on terve mõistuse vastane manööver Iisraeli demoniseerimiseks”.
ERRi sõltuvus Ameerika Ühendriikidest pärit uudistest, teadmistest ja sõnavõttudest seab küsimärgi alla ka kohaliku ajakirjanduse iseseisvuse. Meie arvates peaks USA ajakirjandust ja USA presidendi väljaütlemisi küll kajastama, kuid kas see peaks olema ainus või domineeriv vaatenurk Lähis-Idas toimuva kajastamiseks? Miks viitab ERR suurimale Lähis-Idas asuvale rahvusvahelisele ingliskeelsele ajalehele Al Jazeera kõigest 9 korral, samas kui Iisraeli ajalehtedele (nende hulgas The Times of Israel, The Jerusalem Post, Haaretz, Israel Hayom, Yedioth Ahronoth ja i24NEWS) viidatakse 40 korral? Võrdluseks: ajalehele The Wall Street Journal viitab ERR 320 korral. Teised populaarsed uudistekanalid, millele ERR viitas, olid näiteks CNN ja BBC, mis siiski isegi kahe peale kokku ei moodustanud sama mahtu kui The Wall Street Journal. Ilmselgelt on The Wall Street Journal ülekaalukalt suurima osakaaluga ajaleht, millele ERR viitab. Samas stiilis, nagu küsis David Vseviov, küsiksime nüüd meie: on see mingi „geneetiline” islamofoobia?
Arvestades, milline jõud on Iisraeli lobitööl USA poliitikas[1], peaks end neutraalsena defineeriv toimetaja sellise vastuolulise konflikti kajastamiseks oma allikaid hoolikamalt valima ning võimaluse korral kaasama neid, mis asuvad konfliktikoldele geograafiliselt lähemal. Vastasel juhul võib uudiskajastus olla tahtmatult või tahtlikult kallutatud.
Kas USA võim on loodusseadus?
Hoolimata Eesti riigi majanduslikust ja kaitsekoostööst USAga peaks olema võimalik USA rolli maailmakorra hoidjana küsimuse alla seada, seda nii Iisraeli rünnaku alguses võimul olnud Bideni kui ka nüüd autoritaarsuse poole kalduva Trumpi puhul. Jällegi tuleb mängu küsimus, keda tsiteeritakse, mis ulatuses ning milliste sõnadega. Kontekstis, kus nii Iisraeli suunal kriitilist poliitikat kui ka Palestiina solidaarsusliikumist kajastatakse marginaalse ning isegi naeruväärsena, kinnitab see USA positsiooni ainuõige rahuvalvajana. Samal ajal on Iisraeli tegusid peavoolupoliitikas saatnud vaid „diplomaatilised näpuviibutused”, normaliseerides karistamatust rahvusvahelises õigusruumis, sest nagu nendib vandeadvokaat Gerda Grauberg, on reaalsed tagajärjed Iisraelile küsitavad. Kui minna pimesi kaasa jõuga (ERRi puhul oleks õigem öelda, et tegemist on selle jõu propageerimisega), kes tegelikult ei jaga õigusnorme ega väärtusta inimõigusi, nõrgendatakse nendesamade väärtuste ja sõnade tähendust ja tähtsust.
Peaaegu lõppsõnad
Üks olulisimaid õppetunde, mis meie uurimistööst tervikuna kaasa võtta, on järgmine: Iisrael ei ole usaldusväärne allikas. Iisraeli esindajate väiteid tuleb käsitleda korraliku skepsisega, eriti sõjaolukorras ja eriti siis, kui nad väidavad midagi oma vastaste kohta. Pärast kõiki neid pooltõdesid ja valesid, mida Iisrael on viimastel aastatel meie ette paisanud, peaks nende väidetele seatav tõendamiskoorem olema palju suurem, kui see ERRi jaoks praegu on. Sealne paremäärmuslik valitsus ei ole usaldusväärne allikas. IDF ei ole usaldusväärne allikas. Netanyahu ei ole usaldusväärne allikas.
Oleme osutanud uudisteportaali tekstikehandist väljajoonistuvatele eeldustele:
- Palestiinal puudub ajaloost ja rahvusvahelistest normidest lähtuv enesemääramisõigus;
- palestiinlased on kas radikaalsed moslemid või anonüümsed „hukkunud”;
- Iisrael võitleb Gazas meie ehk Lääne ja headuse poolel barbaarsuse vastu;
- Iisraeli tegevuse väärtuse tõendiks on USA tugi;
- konflikti juur on Iisraeli rahva ohvristamises, selle kriitikud on suure tõenäosusega antisemiitlikud;
- kui rahvusvahelised organisatsioonid Iisraeli kritiseerivad, on nad samuti suure tõenäosusega antisemiitlikud.
Oleme püüdnud tõestada, miks Gazas toimuva sellisel moel kajastamine, nagu ERR seda teinud on, läheb vastuollu meediaeetika põhimõtetega, kuna see on väga kallutatud. BBC või CNNi ajakirjanike avalikud väljaastumised ja toimetustesiseste kokkulepete paljastamised võiksid näidata teed nendele töötajatele ERRis, kellel on Gaza sõja kajastuse köögipoolest oma lugu rääkida või kes tahaksid organisatsiooni seestpoolt muuta. See nõuaks julgust, aga meie kogutud positiivsed kajastuse näited osutavad sellele, et seal majas veel on julgeid inimesi.
Meie leidude süstemaatiline läbivaatamine ERRis kui organisatsioonis võiks tähendada ka ausat vastust küsimusele: mida tähendab erapooletu ja inimõigusi austav kajastus uudistekanalis, mis on seni toiminud Iisraeli strateegilise kommunikatsiooni kõlakambrina? Kui ERR ei võta tehtud otsuste eest vastutust praegu, ei juhtu see kunagi.
Post scriptum
Tulevikule mõeldes rõhutame, et uurimuse taga on vabatahtlikud uurijad. Me ei ole professionaalsed teadlased. Pigem oli meil tahtmist ning usku enda autodidaktilistesse võimetesse ja sellesse, et meie ümber on inimesi, kes saaksid vajaduse korral meile appi tulla. See tähendab mitut asja.
Esiteks, meie töö lähtus eeldusest, et teaduslikud meetodid on kasutamiseks kõigile, kes neid kasutada oskavad. Kõigil, kes on loengutes ja seminarides kvalitatiivse või kvantitatiivse andmeanalüüsiga tegelenud, on õigus omal käel andmeid koguda, neid analüüsida ja tulemusi tutvustada. Ka sinul. Teiseks, see tähendab, et tegime seda tööd võrdlemisi piiratud tingimustes, töö, projektide, ülikooli kõrvalt ja eri ajatsoonides. Meil ei ole kõiki vastuseid ja vahel võib mõni pakutud vastus ka valeks osutuda. Oleme avatud parandustele.
Meie küntud põld on väike ja uurida annaks nii palju veel. Analüüsida saaks artiklite juures olnud visuaalset materjali, ERRi raadiokajastusi, teisi väljaandeid, Iisraeli kuvandi kujunemist Eesti meedias ja palju-palju muud. Siinsest kajastusest jäi ruumi- ja ressursipuudusel käsitlemata ERRi-poolne Venemaa ja palestiinlaste huvide ebaproportsionaalne sidumine, kurjuse telje narratiiv tervikuna ja sügavam analüüs Iisraeli jõudude infooperatsioonide tulemuslikkusest ERRi näitel. Uudise sellest, kuidas Hamas beebide päid maha raius, võiks vähemalt ära parandada (vt ka Hamas baby beheading hoax Vikipeedias).
Palestiinlased ei ole veel vabad, Iisrael aina tapab ja vigastab neid. Majad Gazas kukuvad kokku ja teedest on alles ainult pommiaugud. Inimese keha taastumine pikkadest näljaperioodidest võtab aega ja kui nälga kogeb laps, jääb see temaga elu lõpuni. Kui lugeda nii palju sekundeid, kui palju on viga saanud Palestiina inimesi, tuleks lugeda üle 44 tunni. Seda isegi üks minut teha tundub pikk aeg.
Lootuse allikaks saavad olla need põhimõttekindlad inimesed meie ümber. Kvalitatiivses analüüsis pakkus meile metodoloogilist tuge sotsioloog dr Mikko Lagerspetz ning kvantitatiivse poole pealt keeleteadlane dr Elisabeth Kaukonen ja jumalik Sketch Engine’i analüüsiprogramm. Sisulist tuge ja entusiasmi selle intensiivse projekti elluviimisel pakkus dr Birgit Poopuu. Tekstikorpuse koostamisel pani oma tehnilised oskused meie abiks mängu Raimond Lume. Meie töö esimeses ja viimases faasis oli meiega ka Mark Alexander Ummelas. Oleme südamest tänulikud.
Sanna Kartau on Tallinna kirjanik, kunstnik ja õpetaja.
Gregor Mändma on Palestiina sõber.
Karoliine Pärlin on Edinburghis elav tartlane, kes huvitub sotsiaalsetest liikumistest.
Mariann Jüriorg on tudeng ja aktivist, keda huvitavad praegu eri vähemuste kogemused, teaduse dekoloniseerimine ja põlisrahvaste epistemoloogiad.
Remi Fady Punak on Palestiina juurtega eestlane, kes tegeleb ajakirjandusanalüüsi ja infotehnoloogiaga.
Roosi Mai Järviste on rahvusvahelise poliitika ja ajakirjandustudeng, huvitatud rahvusvaheliste suhete uurimisest neokolonialismi kontekstis.
[1] Iisraeli lobigruppide (AIPAC jt) töö peamine tulemus on mahukas, pidev ja eritingimustel majanduslik ja militaarabi Iisraelile, mille kohta saab täpsemalt lugeda siit: https://internationalpolicy.org/wp-content/uploads/2024/10/Israels-Exceptional-Security-Partnership-with-Washington.pdf
